Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt regionaalpoliitika ja hariduspoliitika sidumisele, rõhutades vajadust hoida elu hajaasustusega piirkondades, et vältida maa tühjenemist. Seisukoht on jõuliselt kogukondi toetav ja kritiseerib Riigikogu ning ministeeriumide aeglast reageerimist demograafilistele ja migratsiooniprotsessidele. Eesmärk on tagada koolivõrgu kujundamisel arusaadavus ja etteplaneeritus, pakkudes konkreetseid lahendusi rahastamise ja otsustamise tähtaegade osas.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridussüsteemi rahastamise (tasandusfondi koefitsiendid, pearaha vs klassikomplektipõhine rahastus) ja demograafiliste protsesside (sisemigratsioon, sündimuse langus) alal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "tagamaalisuse koefitsient" ja tuuakse konkreetseid näiteid valdadest (Jõelähtme, Rõuge, Lääneranna) ning koolidest (Metsküla, Lüganuse) oma argumentide toetuseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv ja otsekohene, sisaldades nii protseduurilist kriitikat (nõudes, et seaduse rikkumine komisjonides oleks viimane kord) kui ka empaatilist toetust kogukondadele. Kasutatakse loogilisi argumente (rahvastikuprotsessid, rahastamise ebaõiglus) ja emotsionaalseid üleskutseid ("elu ja surma küsimus"), nõudes Riigikogult aktiivset sekkumist Eesti vajadustele reageerimiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid piirduvad konkreetse otsuse eelnõu (285 OE) esitlemise ja kaitsmisega Riigikogu täiskogu istungil. Kõneleja viitab varasemale tööle eelnõuga, mis oli 20 nädalat menetluses, ning teiste Riigikogu liikmete osalemisele koolide toetamise protsessides.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt Riigikogu komisjonide protseduuriliste rikkumiste (viivitused eelnõu menetlemisel) ning Rahandusministeeriumi ja Haridusministeeriumi aeglase ja ebaefektiivse tegevuse vastu. Rahandusministeeriumit kritiseeritakse selle eest, et koefitsientidega on tegeldud alates 2018. aastast, kuid tulemusi pole, ning Haridusministeeriumit liigse bürokraatia ja seadusemuudatuste keerukuse ettekäändel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud läbirääkimistele ja kompromissidele, märkides, et on valmis eelnõu punkte arutama ja vajadusel algatama seadusemuudatusi koos Kultuurikomisjoniga. Rõhutatakse vajadust riigi ja omavalitsuste vaheliseks tihedaks koostööks, et luua igale piirkonnale sobiv "rätsepaülikond" lahendus.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt regionaalne, keskendudes hajaasustusega piirkondadele ja maaelu säilitamisele, et vältida kogu maa tühjenemist peale Harjumaa ja Tartu ümbruse. Mainitakse konkreetselt Ida-Virumaad, Rõuge ja Lääneranna valdasid, rõhutades piiriäärsete piirkondade riigikaitselist tähtsust ja vajadust hoida asustust.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad riikliku rahastamise jaotuse õiglusele, nõudes tasandusfondi koefitsientide kiiret ümberkorraldamist, et toetada majanduslikel põhjustel hääbuvaid maapiirkondi. Eesmärk on hoida inimesi kohapeal elamas, vältides hilisemaid sotsiaal- ja julgeolekukulusid, ning toetada erakoole hajaasustusega piirkondades munitsipaalkoolidega võrdsetel alustel tegevuskulude osas.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja kogukonnakoolide säilitamine maapiirkondades, mida käsitletakse demograafiliste protsesside ja sisemigratsiooni kontekstis. Rõhutatakse kogukonnakoolide olulisust perede toetamisel ja vajadust tagada lastele lühike ja turvaline koolitee, eriti algklassides. Mainitakse ka üleminekut eestikeelsele õppele ja kohalike volikogude rolli selles protsessis.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on otsuse eelnõul 285 OE, millega tehakse valitsusele ettepanek algatada õigusaktide eelnõud koolivõrgu kujundamise arusaadavuse ja etteplaneerituse tagamiseks. Prioriteediks on pikendada koolide ümberkujundamise otsuste etteteatamisaega 17 kuuni, muuta tasandusfondi koefitsiente ja tagada väikekoolidele riiklik lisarahastus vähemalt kolmeks aastaks.
7 Analüüsitud kõnesid