Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja põhiseaduse kaitsele orienteeritud, rõhutades eesti keele domineerivat rolli avalikus ruumis ja teeninduses. Kõige olulisemaks peetakse seaduseaukude kiiret sulgemist, et vältida massilist seadusest möödahiilimist ja rahvusliku enesekindluse kaotust. Kõneleja kritiseerib valitsuse viivitustaktikat, nimetades seda hukatuslikuks ja kuritegelikuks, ning seab esiplaanile väärtuspõhise lähenemise riigirahvana mõtlemisele.
13 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keeleseaduse ja Keeleameti töökorralduse osas, tuues esile konkreetsed paragrahvid ja järelevalveprobleemid (nt taksojuhid, platvormitöö). Ta kasutab statistikat (80 000 keeleoskamatut töötajat) ja viitab Keeleameti kaebustele ning KAPO aastaraamatutele, sidudes keeleküsimuse julgeolekuga. Ta tunneb hästi ka seadusloome protseduure, viidates väljatöötamiskavatsustele (VTK) ja nende ajakulu kriitikale.
13 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt kiireloomuline, hoiatav ja kohati alarmistlik, rõhutades, et iga viivitus on eesti keele suhtes "hukatuslik" ja "kuritegelik". Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid rahvuslikule enesekindlusele ja enesest lugupidamisele kui ka detailseid juriidilisi argumente seaduseaukude sulgemiseks. Kõneleja on otsekohene ja süüdistav, nimetades vastasparteide tegevuse taga olevaid võimalikke huve (Bolt) ja kasutades metafoore (nt "rong on ära sõitnud").
13 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma varasemale tegevusele haridus- ja teadusministrina (2022. aasta tööplaan) ning Isamaa korduvatele seaduseelnõu esitamistele, näidates järjepidevat tegevust keeleküsimuse lahendamisel. Ta osaleb aktiivselt Riigikogu kultuurikomisjoni diskussioonides ja esitab eelnõu muudatusi korduvalt, hoolimata valitsuse vastuseisust.
13 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse seaduseelnõu menetluse tahtliku viivitamise eest, mis on kõneleja hinnangul Eesti huvide vastane. Kõneleja süüdistab neid otseselt Bolti firma survest allumises, kes on süstemaatiliselt kasutanud eesti keelt mittevaldavaid töötajaid. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist tahet kui ka eetilist kompromissi ettevõtjate huvidega.
13 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb Isamaa fraktsiooni eestvedajana ja rõhutab koostööd Keeleameti ning keeleekspertidega, kelle heakskiidul eelnõu sätted on koostatud. Ta on kompromissitu valitsuse pakutud viivitustaktika suhtes, nõudes Keeleameti toetatud muudatuste kiiret vastuvõtmist, mitte uute analüüside ootamist. Koostöö fookus on professionaalsetel keeleekspertidel, mitte poliitilistel partneritel.
13 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil eesti keele staatusel, kuid tuuakse esile spetsiifilised probleemipiirkonnad ja -kohad, kus keeleprobleemid on teravad. Mainitakse Tallinna ja Ida-Virumaad, kus muukeelne audioreklaam ja teenindus on levinud, ning Tartu Raekoja platsi näidet menüüde osas.
13 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevat riiklikku regulatsiooni teenindussektoris ja platvormitöös, et tagada eesti keele oskuse nõue, laiendades seda ka kulleritele ja taksojuhtidele. Suhtumine ettevõtlusesse on kriitiline, eriti nende suhtes, kes kasutavad seaduseauke (nt Bolt) ja toovad riiki massiliselt keeleoskamatut tööjõudu, seades rahvuslikud huvid ärilistest huvidest kõrgemale.
13 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub eesti keele ja kultuuri kaitsmisele, seostades keeleoskuse puudumist massiimmigratsiooni kontrolli alt väljumisega ja julgeolekuohuga. Nõuab sisserändajatelt austust ja pingutust eesti keele omandamiseks, et vältida "muukeelsete slummide" teket, mis lõikavad elanikkonna ära Eesti inforuumist. Rõhutab, et eesti keele staatus on seotud ka haridussüsteemi ja noorte motivatsiooniga.
13 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatustel (397 SE), mille eesmärk on sulgeda teenindus- ja avalikus sektoris keeleoskuse nõuete lüngad. Kõneleja on algataja rollis, nõudes muuhulgas eestikeelse asjaajamise laiendamist riigi osalusega äriühingutele, domeeninimede eestistamist ja platvormitöötajatele keelenõuete kehtestamist. Samuti nõutakse audioreklaami osakaalu piiramist võõrkeeltes (max 20%).
13 Analüüsitud kõnesid