Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav alushariduse süsteemsele reguleerimisele ja kaasajastamisele, rõhutades selle kriitilist rolli järelkasvu arengus. Kõneleja rõhutab väärtuspõhiselt Eesti kultuuritraditsioonide, nagu laulu- ja tantsupeo, säilitamist professionaalse muusikaõpetuse kaudu. Ta kritiseerib varasemaid ideoloogilisi seisukohti, mis käsitlesid lastehoidu vaid sotsiaalabina, märkides, et parteid on võimelised arenema.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust alushariduse valdkonnas, viidates seaduseelnõu arengule, õppekava kaasajastamisele ja varasematele Riigikogu aruteludele miinimumkoosseisude üle. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "metoodiliselt arendavad kohustused" ja analüüsib lasteaedade rolli mahuliselt (toitlustamine, magamine). Eraldi rõhutatakse muret muusikalise hariduse kvaliteedi pärast, kui kaovad professionaalsed muusikaõpetajad.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, pakkudes süstemaatilist ülevaadet seaduseelnõu taustast ja arengust, kasutades sageli ajaloolist konteksti. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, rõhutades professionaalsuse ja kultuuritraditsioonide säilitamise vajadust, ning esitab ministrile täpsustavaid küsimusi regulatsioonide loogika kohta. Ta taotles ka lisaaega, mis viitab soovile teemat põhjalikult käsitleda.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, esitades ministrile detailseid küsimusi ja pidades eelnõu esimesel lugemisel pika, kontekstipõhise kõne. Kõik esinemised toimusid ühel päeval seaduseelnõu arutelu raames.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Reformierakonna varasema (üle 20 aasta taguse) ideoloogilise positsiooni vastu, mis käsitles lastehoidu sotsiaalabina, mitte haridusasutusena. Samuti väljendatakse kaudset kriitikat omavalitsuste (eriti Tallinna ümbruse valdade) suunas, kelle huvi tellida teenust erasektorilt võib lastevanemate kulusid ülemäära tõsta.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on lugupidav ja konstruktiivne, suunatud ministrilt selgituste saamisele seaduseelnõu detailide osas, näiteks eestikeelse õppe nõuete erinevuste kohta lastehoiu ja lasteaia vahel. Otseseid viiteid erakondadeülesele koostööle ei ole, kuid üldine toon on toetav süstemaatilisele seadusemuudatusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud omavalitsuste erinevatele olukordadele, tuues esile väikeste valdade pingutused ja pooltühjad lasteaiad, mis tegelevad regionaalpoliitikaga. Samuti rõhutatakse nn kuldse ringi omavalitsuste (Tallinna ümbruse vallad) huvi tellida teenust erasektorilt, et kiiresti elanikkonda teenindada.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad puudutavad haridusraha jaotust, märkides, et see läheb ebaproportsionaalselt koolieelsetesse lasteasutustesse. Rõhutatakse vajadust jälgida teenuse tellimisel erasektorilt, et see ei tõstaks lastevanemate kulusid metsikult, tagades samas teenuse võrdsuse munitsipaallasteaiaga.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on alusharidus, mis on kultuuriliselt rõhutatud etapp lapse arengus, ning eestikeelsele õppele üleminek. Kõneleja rõhutab, et süsteem ja õpetajad peaksid suutma muukeelsetele lastele eesti keele selgeks õpetada, ilma et kogu koormus lasuks perekondadel või eesti lastel. Samuti rõhutatakse eesti kultuuritraditsioonide primaarsust lasteaedades.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) süstemaatilisel muudatuspaketil ja sellega kaasneval õppekaval. Kõneleja on eelnõu toetaja, kuid rõhutab vajadust säilitada muusikaõpetajate kohustus ja tagada eestikeelse õppe loogiline reguleerimine nii eralasteaedades kui ka -hoidudes. Ta on aktiivne seaduseelnõu detailide täpsustaja.
4 Analüüsitud kõnesid