Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Arupärimine ühtse eesti kooli kohta (nr 544)
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt eestikeelsele õppele täieliku ja kiire ülemineku poolt, rõhutades seda kui väärtuspõhist rahvuslikku eesmärki, mis on vajalik riikliku keele- ja kultuuripoliitika tõttu. Kõneleja hoiatab ideoloogiliste kõrvalepõigete ja ebamääraste "hallide vahevariantide" eest, nõudes põhieesmärgile keskendumist. Ta toetab varasemat kokkulepet, mis on pidanud juba teist valitsust, ning nõuab selle tõsist elluviimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejal on sügav asjatundlikkus hariduspoliitika ja keelekümbluse alal, eriti mis puudutab venekeelsete koolide üleminekut ja integratsiooni ajalugu. Ta viitab konkreetsetele andmetele, nagu 50% venekeelse elanikkonna vastuseis üleminekule ja põhikooli lõpetajate ebarahuldav B1 eksami tase. Samuti demonstreerib ta teadmisi Nõukogudeaegsetest kakskeelsetest koolidest ja hiljutistest õppekava muudatustest (nt eesti kirjanduse mooduli lisamine).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, resoluutne ja tungiv, rõhutades probleemi ebanormaalset seisu ja vajadust kiire ning kvaliteetse tegutsemise järele. Ta kasutab tugevaid ja ühemõttelisi väljendeid, kritiseerides samal ajal "hellitavaid nimetusi" ja ideologiseerimist. Kõneleja toetub loogikale, andmetele ja ajaloolisele kontekstile, hoides samas formaalset ja austavat tooni (nt "Väga austatud stenogramm").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu arupärimisel, esitades ministrile teravaid küsimusi ja paludes lisaaega oma seisukohtade põhjalikuks selgitamiseks. Tema tegevus on suunatud poliitika järelevalvele ja kriitilisele analüüsile.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud neile, kes takistavad integratsiooni, sealhulgas 50% venekeelse elanikkonna vastuseisule üleminekule. Ta kritiseerib teravalt koolijuhtide ja õpetajate halba suhtumist, mis on viinud eesti keele õppe ebaõnnestumiseni venekeelsetes koolides. Lisaks kritiseerib ta EKRE saadikute viiteid varasemale mudelile ja neid, kes kasutavad ideoloogilisi nimetusi või hirmutavad eesti lapsevanemaid.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab poliitilist järjepidevust, väljendades heameelt selle üle, et eestikeelsele õppele ülemineku kokkulepe on pidanud juba teist valitsust. Ta näitab üles koostöövalmidust, toetades praeguse haridusministri deklareeritud tõsidust protsessi elluviimisel ja eranditesse suhtumisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionnalne fookus on Tallinnal ja Ida-Virumaal, viidates isiklikule taustale ("Tallinna poiss") ja ministri Ida-Virumaa taustale. Ta hoiatab, et räpakas tegutsemine võib viia Tallinna rahvastiku koosseisu kaotamiseni, kuna lapsevanemad kolivad ümbritsevatesse valdadesse.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab vajadust rahaliselt toetada eestikeelseid koole ja õpetajaid, kes võtavad vastu muu kodukeelega lapsi (nii vene kui ka ukraina keelt kõnelevaid). See toetus on esitatud haridusliku vajadusena, et tulla toime erineva ettevalmistusega õpilastega.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja integratsioon, mille puhul rõhutatakse, et integratsioon toimub eesti keele põhiselt ning hõlmab eesti kangelaste ja kultuuri ülevõtmist. Ta lükkab tagasi integratsiooni definitsiooni kui kahepoolse vastastikku omaksvõtmise. Ta tunnistab vajadust toetada mitmekülgselt erineva ettevalmistusega lapsi, sealhulgas ukrainlasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eestikeelsele õppele ülemineku otsuse kiirendatud korras elluviimisel ja sellega seotud metoodiliste ning rahaliste toetuste tagamisel. Ta rõhutab vajadust jälgida erandeid ja tagada, et õpetajad saaksid piisavat rahalist tuge.
3 Analüüsitud kõnesid