Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimene lugemine
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõule (598 SE), mida käsitletakse rahvusliku identiteedi ja kultuuritraditsiooni pikaajalise garantii ja kandjana. Eelnõu eesmärk on tagada traditsiooni järjepidevus, kõrge kunstiline tase ja organisatsiooniline stabiilsus. Raamistik on väärtuspõhine, keskendudes pärandi hoidmisele ja edasiandmisele järeltulevatele põlvedele. Samuti rõhutatakse, et pidu ei ole päevapoliitiliste küsimuste ega ühiskonda lõhestavate sõnumite esitlemise koht.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi laulu- ja tantsupeo traditsiooni ajaloost, viidates UNESCO pärandi nimekirja kandmisele (2003, 2008) ja Balti riikide (Läti, Leedu) kogemusele seadusloomes. Esitatakse tehnilisi detaile seaduse ülesehituse, rahastamismudeli (juhtide palgatoetus, eelarve garanteerimine) ja korralduslike üksuste (rakendusüksus) kohta. Eraldi rõhutatakse vajadust tagada haridussüsteemi toetus koori- ja tantsujuhtide järelkasvule ja elukutse väärtustamisele.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, selgitav ja detailne, keskendudes eelnõu sisu ja struktuuri tutvustamisele ning küsimustele vastamisele. Kasutatakse loogilisi argumente ja viiteid ajaloolisele ning rahvusvahelisele kontekstile, et põhjendada seaduse vajalikkust. Tone on veenev ja pühendunud, rõhutades, et seadus annab kindlustunde, kuid ei ole regulatiivne "käskude-keeldude kogu".
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud seadusloome protsessiga Riigikogus, esitledes eelnõu esimest lugemist. Mainitakse pikka, viieaastast ettevalmistusperioodi ja pidevat koostööd ning kooskõlastusringe kultuurivaldkonna katusorganisatsioonidega. Seaduse jõustumine on planeeritud järgmise ettevalmistustsükli algusesse (2026. aasta 1. jaanuar).
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastanduvat gruppi ei nimetata, kuid kõneleja tegeleb aktiivselt kriitikaga, mis puudutab eelnõu regulatiivsust, eriti repertuaari ja keelekasutuse osas. Mure repertuaari ettekirjutamise pärast lükatakse tagasi, rõhutades kunstilise juhi vabadust ja seda, et raamistik on kooskõlastatud katusorganisatsioonidega. Süüdistused ülereguleerimises lükatakse tagasi, väites, et Eesti seadus on vähem regulatiivne kui Läti ja Leedu omad.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik ja kaasav, rõhutades pikaajalist koostööd kultuurivaldkonna katusorganisatsioonidega (Sihtasutus, Kooriühing, Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts), kellega on kooskõlastatud nii raamistik kui ka spetsiifilised sõnastused. Mainitakse ka õppimist Läti ja Leedu seadustest Balti koostöö raames. Partneritena traditsiooni hoidmisel nähakse ka kohalikke omavalitsusi.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvuslikul traditsioonil, kuid sisaldab olulist regionaalset rõhuasetust Tallinna linnale, kes vastutab Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi Keskstaadioni korrashoiu ja arendamise eest. Eraldi rõhutatakse muret kinnisvaraarenduse surve pärast Lauluväljaku ümbruses, mida peetakse "rahvuslikuks pühamuks", ning vajadusel tuleb kasutada riigi eriplaneeringut.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riikliku rahastamise stabiilsuse ja garanteerimise tagamisele, nõudes, et iga-aastane riigieelarveline eraldis ei tohi olla väiksem eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Toetatakse juhendajate elukutse väärtustamist riikliku palgatoetuse ja õppekohtade tellimise kaudu, nähes seda investeeringuna järelkasvu. Osa kuludest (prooviruumid, rõivad) jääb kollektiivide asutajate ja osalejate kanda, rõhutades omavastutust.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on kultuurilisel järjepidevusel ja hariduslikul rollil, luues koolide õppekavades võimalusi koorilaulu ja rahvatantsuga tegelemiseks lastele ja noortele. Rõhutatakse ka ligipääsetavuse tagamist publikule ja osalejatele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Seadus väärtustab iga osavõtjat ja juhendajat, pannes rõhku harrastajate omavastutusele.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) vastuvõtmisel, mille eesmärk on luua püsiv õiguslik raamistik traditsiooni hoidmiseks. Eelnõu sätestab rakendusüksuse rolli, repertuaari põhimõtted (eesti keel, klassika osakaal), toimumiskohtade staatuse ja riigipoolsed finantsgarantiid. Eelnõu toetab ka riigi eriplaneeringu kasutamise võimalust lauluväljaku ala kaitsmiseks.
8 Analüüsitud kõnesid