Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Eesti keele roll avalikus ruumis
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud eesti keele rolli kaitsmisele avalikus ruumis, eriti teenindussektoris. Kõneleja nõuab tungivalt rangemate keelenõuete kehtestamist ja reguleerimist, viidates 80 000 keelt mittevaldava töötaja probleemile. Seisukoht on jõuline ja kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes, rõhutades rahvuslikku väärtuspõhist raamistikku ("omal maal").
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust keelepoliitika ja tööturu regulatsioonide osas, tuues esile konkreetseid statistilisi andmeid keelenõuete rikkumise kohta (80 000 töötajat, kellest 20 000 on nõutavatel ametikohtadel). Eriti detailselt käsitletakse taksondust ja platvormitööd puudutavaid regulatiivseid puudujääke, viidates 2016. aasta nõuete lahustamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja tungiv, keskendudes valitsuse tegevusetuse paljastamisele ja lubaduste täitmata jätmisele. Kasutatakse nii ametlikku statistikat kui ka väärtuspõhiseid argumente, võrreldes Eestit teiste riikidega (Soome, Saksamaa, Läti) ja hoiatades keeleliste "mullide" tekke eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja näitab järjepidevat tegevust, viidates Isamaa korduvatele muudatusettepanekute esitamisele ja 15. mail Riigikogus esitatud küsimusele. See viitab rütmilisele ja sihikindlale tegevusele keeleküsimuse päevakorras hoidmisel. Avalik esinemine on seotud valitsuse vastutusele võtmisega viivituste eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste mittetäitmise (keeleseaduse eelnõu viivitamine) ja Isamaa vajalike muudatusettepanekute mahahääletamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii protseduurilisele ebaõnnestumisele kui ka poliitilisele tahtmatusele olukorda lahendada.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööle viitavaid andmeid ei ole; kõneleja rõhutab vastanduvat rolli, kus valitsuskoalitsioon on Isamaa ettepanekud maha hääletanud. Puudub viide valmisolekule kompromissiks või erakondadeüleseks koostööks antud teema lahendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti keele roll avalikus ruumis ja tööturul), kuid tuuakse esile konkreetne regionaalne näide Tallinna taksoteenuse puudulikust keeleoskusest. Regionaalne rõhuasetus on pigem illustreeriv, mitte primaarne poliitiline eesmärk.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on tugevalt regulatiivsed, nõudes riiklikku sekkumist ja keelenõuete rangemat jõustamist teenindus- ja platvormitöö sektorites. Kõneleja rõhutab, et keelenõuete täitmata jätmine on riiklikust aspektist kriitiline ja vajab kohest reguleerimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on keeleline integratsioon ja selle ebaõnnestumine, mis on seotud sisserändajatega. Kõneleja hoiatab, et keeleoskuse puudumine teeninduses tekitab sotsiaalseid "mulle" ja vähendab siia saabunud täiskasvanute motivatsiooni eesti keelt õppida, luues surve teiste keelte ametlikuks muutmiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on keeleseaduse eelnõu vastuvõtmine, eriti taksondust ja platvormitööd reguleerivate sätetega. Kõneleja positsioneerib end vajalike muudatusettepanekute algatajana, mida valitsus on korduvalt maha hääletanud, ja nõuab valitsuse lubatud eelnõu kiiret esitamist.
2 Analüüsitud kõnesid