Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu 682 SE (Rootsi vangide Eestisse toomise kokkulepe) tagasilükkamise poolt, rõhutades siseturvalisuse, migratsioonipoliitika ja sotsiaalse stabiilsuse ohte. Argumentatsioon on väärtuspõhine, hoiatades ohjeldamatu migratsiooni kaasmõjude eest ja kritiseerides valitsuse lähenemist. Stants on tugevalt vastanduv, lõpetades Isamaa erakonna avaldusega eelnõu tagasi lükata.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Rootsi vanglasüsteemi statistika (üle 11 000 vangi, 10 000 kohta) ja Eestisse saadetavate vangide profiili osas (rasked kurjategijad, päritolu, jõuguvägivald). Samuti on esitatud detailid Lõuna-Eesti siseturvalisuse töötajate puudujääkide ja Rootsi kõrgemate personalinõuete mõju kohta Tartu vanglale, viidates Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri lisakoormusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja hoiatav, rõhutades potentsiaalset ohtu Eesti ühiskonnale ja turvalisusele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (töötajate puudus, eelarve) kui ka emotsionaalseid apelle (vägivalla kasv, psüühiline koormus naisarstidele). Toon on formaalne, kuid sisaldab teravat kriitikat justiitsministri "dotseeriva hoiaku" suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt eelnõu esimese lugemise jätkamisel, paludes protseduuriliselt pikendust oma seisukohtade esitamiseks. Viidatakse Isamaa nõudmisele, et volikogu infokoosolek teema käsitlemiseks toimuks, mis näitab aktiivsust kohaliku tasandi kaasamise nõudmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja justiitsministri vastu, heites ette "dotseerivat hoiakut" ja Tartu Linnavolikoguga kohtumata jätmist enne lepingu allkirjastamist. Kriitika on suunatud ka valitsuse lihtsustatud lähenemisele töökohtade lubamise osas ning väitele, et leping ei riiva Eesti õigust. Kriitika on intensiivne ja suunatud eelnõu tagasilükkamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav erakonnasiseste seisukohtade ühtlustamisel, lõpetades avaldusega, et Isamaa toetab eelnõu tagasilükkamist. Mainitakse ka Isamaa nõudmisel toimunud kohtumist Tartu Linnavolikoguga, mis viitab koostööle kohalike omavalitsustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud Lõuna-Eestile ja Tartule, rõhutades siseturvalisuse töötajate puudujääki selles piirkonnas ja valitsuse poolt Tartu Linnavolikogust "üle sõitmist." Rõhutatakse, et turvalisuse langus Tartus ja Lõuna-Eestis on reaalne oht.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad siseturvalisuse kuludele ja palgastiimulite puudumisele, väites, et lepingust ei teki riigieelarvesse piisavat ülejääki, et kompenseerida politseinike ja päästjate palgakoormust Lõuna-Eestis. Turvalisuse langust peetakse samuti rahaliseks kuluks ühiskonnale, vastandudes valitsuse väitele, et tühja vangla ekspluatatsioon on kallim.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil siseturvalisus ja migratsioonipoliitika, hoiatades ohjeldamatu migratsiooni kaasmõjude eest. Rõhutatakse uue vanglasisese subkultuuri tekkimise ohtu, vägivalla kasvu ning spetsiifilisi riske (nt psüühiline koormus naisarstidele) seoses võõramaiste seksuaalkurjategijatega, kellest suur osa on pärit moslemimaadest ja Balkanilt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõu 682 SE (Eesti ja Rootsi vaheline vanglakaristuste täideviimise kokkulepe) tagasilükkamine esimesel lugemisel. Kõneleja on antud seaduseelnõu tugev vastane, keskendudes selle mõjule Eesti õiguskorraldusele ja siseturvalisusele.
2 Analüüsitud kõnesid