Päevakorra profiil: Tõnis Lukas

Arupärimine Eesti sõduri mälestusmärgi konfiskeerimise kohta (nr 642)

2024-10-21

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes Eesti riiklikule järjepidevusele ja 1944. aasta kangelaste väärikale mälestamisele. Kõneleja nõuab Lihula samba (või selle koopia) tagastamist omanikele, eeldusel, et puuduvad keelatud okupatsioonivägede eraldusmärgid. Valitsust kritiseeritakse mõõdukalt selle eest, et ta ei ole neid sündmusi ja kangelasi piisavalt meeles pidanud, kuigi tunnustatakse valitsuse liikmete osalemist mälestusüritustel.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi Eesti Teise maailmasõja lõpuperioodi ajaloost, eriti 1944. aasta sündmustest. Ta on detailitäpne Otto Tiefi valitsuse moraalse kangelasteo, suurpõgenemise ja rahvusväeosade (piirikaitserügemendid, SS-diviiside nimetuste muutmine) rolli kirjeldamisel. Eraldi rõhutatakse rindel hoidmise strateegilist tähtsust (Emajõgi, Sinimäed) tsiviilelanikkonna päästmiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kuid väga kirglik ja emotsionaalne, keskendudes moraalsetele ja ajaloolistele apellidele (pathos). Kasutatakse jutustavat lähenemist, et rõhutada 1944. aasta sündmuste kangelaslikkust ja ohvri tähtsust, sidudes selle otseselt vajadusega kangelasi väärikalt mälestada. Toon on veenev ja nõudlik, eriti ajaloolise au andmise teemal.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on esitatud arupärimise raames siseministrile konfiskeeritud mälestusmärgi küsimuses. Kõneleja viitab aktiivsele osalemisele ja tähelepanu pööramisele käesoleva aasta jooksul toimunud kahele olulisele ajaloolisele sündmuse tähistamisele (suur põgenemine ja Otto Tiefi valitsus).

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud riigi esindajatele ja valitsusele, kes on mälestusmärgi konfiskeerinud ja kelle tegevus (mälestusüritustel osalemise maht) ei vasta kõneleja hinnangul kangelaste väärikale mälestamisele. Kriitika on väärtuspõhine, rõhutades riigi moraalset kohustust ajaloo ees.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline, kuna kõneleja rõhutab vajadust pidada läbirääkimisi ("läbi rääkida") mälestusmärgi ülespanemise koha asjus, eeldades, et see tagastatakse omanikele. Ta viitab ka ekspertide lõpliku sõna ootamisele mälestusmärgi seaduslikkuse osas.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti riiklikul ajaloopärandil ja olulistel lahingupaikadel, mis on seotud 1944. aasta sündmustega, nagu Emajõgi, Sinimäed, Narva jõgi ja Kagu-Eesti. Regionaalne fookus on seotud rahvusliku vastupanu ja järjepidevuse kandmisega kogu Eesti territooriumil.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on rahvusliku mälu ja ajaloolise identiteedi hoidmine, rõhutades vajadust austada 1944. aasta vastupanuvõitlejaid, kes tagasid Eesti järjepidevuse ja tsiviilelanike pääsemise punaterrori eest. See on esitatud kui moraalne kohustus ja väärikate eestlaste eeskuju.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on arupärimise lahendamisel, nõudes konfiskeeritud mälestusmärgi tagastamist omanikele, kui eksperdid kinnitavad, et sellel puuduvad keelatud okupatsioonivägede eraldusmärgid. Eesmärk on tagada, et avalikus ruumis puuduks keelatus mälestusmärgi eksponeerimiseks.

2 Analüüsitud kõnesid