Täiskogu istungite kaupa: Mihkel Lees

Omab märkimisväärset asjatundlikkust kohaliku sotsiaalvaldkonna ja omavalitsuse (Tartu abilinnapea) küsimustes, kasutades varasemaid kogemusi (Kase tänav, Ilmatsalu) hirmude maandamiseks. Näitab teadlikkust vanglateenistuse valmisolekust, turvalisusest ja kriminaalpoliitika detailidest, tuues esile näiteks arestikambri teenindamise ja terrorismikuritegude välistamise.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja siseturvalisuse rahastamise prioriteetide osas, eristades selgelt sõjalist riigikaitset ja elanikkonnakaitset. Kasutatakse eelarveprotsessi spetsiifilist terminoloogiat, nagu "eelarvestrateegia" ja "valitsuskabineti arutelud".

Kõneleja demonstreerib autoriteeti kriisivalmiduse, õigusloome ja kohaliku omavalitsuse teemadel. Ta rõhutab vajadust asendada kolm seadust ühtse raamistikuga ning on detailne elanikkonnakaitse ja põhiõiguste piirangute reguleerimise osas. Isiklik kogemus endise Tartu abilinnapeana annab kaalu kohalike omavalitsuste rolli analüüsimisel.

Kõige suurem asjatundlikkus ilmneb Riigikogu protseduurilistes küsimustes ja päevakorra haldamises, kus kõneleja esindab fraktsiooni seisukohta korduvalt. Sisuline teema, millele rõhutatakse, on riiklik julgeolek ja sellega seotud maksuküsimused (julgeolekumaks). Andmeid või tehnilist terminoloogiat kõnedes ei kasutata.

Kõnelejad näitavad üles tugevat asjatundlikkust Euroopa Liidu direktiivide ja Eesti õigusruumi ülevõtmise osas, eriti seoses suveaja regulatsiooniga. S2 on detailne Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetlusprotseduuride ja hääletustulemuste kirjeldamisel, tuues esile ka ministeeriumide ekspertide (nt Ingrid Põldsaar, Triinu Sillamaa) seisukohad.

Teadmised ja autoriteet on suunatud haldusala reformidele, eriti bürokraatia vähendamise ja keskkonnasäästlike lahenduste otsimisele. Puudub viide tehnilistele terminitele või statistikale, keskendutakse laiemale poliitilisele suunale.

Kõneleja näitab teadmisi rahvatervise ja spordivaldkonnas, tuues esile konkreetse statistika ja tehnilise termini (vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas). Ta rõhutab, et isegi treeningutel osalemine ei pruugi tagada vajalikku liikumisaktiivsust. Ekspertiis keskendub liikumisaktiivsuse puuduse otsesele mõjule laste tervisele.

Kõneleja näitab teadmisi rahvatervise uuringute ja ametlike allikate osas, viidates Terviseameti kodulehele koondatud teadusuuringutele. Ta kasutab andmeid ja tehnilisi termineid ("teaduslikud uuringud ei toeta otsest seost"), et vaidlustada väiteid tuuleparkide pikaajalise tervisemõju kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse valdkonnas, eriti toitjakaotuspensionide ja uue toetuse mehhanismide osas. Ta kasutab konkreetseid rahalisi näitajaid (nt 186 eurot vs 345 eurot) ja statistikat (ligikaudu 90% sihtgrupist saab uuest korrast kasu), et põhjendada süsteemi muutuse vajalikkust. Eraldi tuuakse välja teadmised lasterikaste perede toetussummade arvutamise eripäradest.

Ekspertiis ilmneb parlamendi töökorralduse ja menetlusprotseduuride valdkonnas, eriti seoses uurimisteemade dubleerimise ja institutsioonide pädevusega. Rääkija näitab detailsust, viidates täpselt dokumendis sisalduvatele seitsmele uurimisküsimusele või ülesandele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusandlikust menetlusest, eriti komisjoni töö ja otsuste osas. Ekspertiis on selgelt nähtav Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määruse ja akrediteerimistasude regulatsiooni tehniliste detailide käsitlemisel. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, selgitades muuhulgas jõustumise aja muutmist menetlustempost tulenevalt.

Kõneleja näitab üles tehnilist ja regulatiivset asjatundlikkust standardimise, akrediteerimise tasude ja küberturvalisuse nõuete osas (nt külmkappide paroolid). Kasutatakse konkreetseid andmeid akrediteerimistasude ja klientide arvu kohta, mis annab ettekande sisule autoriteetse ja detailse iseloomu. Erialane teadmine hõlmab ka MTÜ Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse teenuste sisu ja eesmärki.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, eriti pensionisüsteemide, hooldereformi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltoetuste teemadel. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (pensionitõusude protsendid, omaosaluse vähenemine 80%-lt 50%-le) ning viitab oma varasemale töökogemusele sotsiaalvaldkonnas. Ekspertiis on suunatud vajaduspõhisuse ja süsteemsete lahenduste selgitamisele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalvaldkonna rahastamise, hooldereformi mõjude ja hooldekodude omaosaluse regulatsioonide osas. Ta kasutab tehnilisi termineid (üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihooldus) ning esitab konkreetseid andmeid ja protsentuaalseid näitajaid seadustest (nt 15% sissetulekust) ja kohalike omavalitsuste praktikast. Eelnõu õigustamiseks tuuakse esile ka statistilisi andmeid Tartu linna hooldekodude elanike sissetulekute kohta.

Kõnelejad demonstreerivad teadmisi Riigikogu töökorraldusest ja parlamendi protseduuridest, eriti mis puudutab fraktsiooni nimel vaheaegade taotlemist ja hääletamise ajastamist. Puuduvad viited andmetele, statistikatele või tehnilistele terminitele.

Andmeid pole piisavalt.