Päevakorra profiil: Maris Lauri

Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2023.–2024. aastal. Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi tulemused ja vajalikud edasised otsused

2024-11-06

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigi eelarvestamise reformi (tegevuspõhine eelarve) kriitilisel hindamisel, rõhutades selle ebaõnnestunud rakendamist ja strateegilise juhtimise puudumist. Kõneleja toetab ettevaatlikku ja läbimõeldud edasist reformi, hoiatades kiirustades kulupõhisele eelarvele tagasipöördumise eest. Seisukoht on peamiselt protseduuriline ja tulemuspõhine, kritiseerides varasemat üleminekut liigse optimismi ja naiivsuse tõttu.

1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvestamise metoodikate (kulu-, tegevus- ja tulemuspõhisus) vallas, eristades nende väärtusi ja rakenduslikke probleeme. Ta viitab oma pikaajalisele kogemusele Rahanduskomisjonis ja väidab end olevat üks vähesemaid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud. Ta kasutab tehnilist keelt, et selgitada raamatupidamisliku arvestuse ja strateegilise juhtimise erinevaid vajadusi.

1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja formaalne, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja protseduurilisele kriitikale. Toon on kriitiline varasema ettevalmistuse suhtes, kuid konstruktiivne tuleviku osas, kutsudes üles sisulisele koostööle. Kasutatakse enesekindlat tooni, mis põhineb isiklikul kogemusel, ning esitatakse retoorilisi küsimusi, et rõhutada varasemaid vigu.

1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Muster näitab aktiivset osalemist Riigikogu plenaaristungitel, eriti keerukate finants- ja eelarvereformide aruteludel. Kõneleja viitab pikaajalisele tegevusele Rahanduskomisjonis ja eelarvedokumentide põhjalikule lugemisele.

1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud opositsioonile sisulise panuse puudumise eest eelarve arutelus, süüdistades neid pinnapealses hämamises ja olukorra lihtsalt "pimedamaks" nimetamises. Samuti kritiseeritakse varasemaid otsustajaid (sh Riigikogu) tegevuspõhisele eelarvele ülemineku ebapiisava ettevalmistuse ja tähelepanematuse eest.

1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust sisulise koostöö järele opositsiooniga, et parandada eelarvestamise süsteemi ja vältida kiirustamist. Ta kutsub üles ühisele diskussioonile ja asjade paremaks muutmise nimel reaalse koostöö tegemisele.

1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklik, käsitledes põhiseadusest tulenevat riigieelarve koostamist ja strateegilist juhtimist. Mainitakse suuri üleriigilisi projekte nagu Rail Baltic, Haigekassa rahastus ja eestikeelsele haridusele üleminek, nõudes nende selget eelarvelist kajastamist.

1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad riigi finantsjuhtimise tõhususele ja läbipaistvusele, nõudes selgust kulude arvestuses ja strateegiliste tulemuste mõõtmisel. Toetab operatiivse juhtimise jaoks kulupõhist lähenemist, kuid strateegiliseks juhtimiseks tulemuspõhisust. Kritiseerib süsteemi, mis tekitab formaalsusi ja võimaldab kõrvalekantimisi.

1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus mainitud sotsiaalne teema on eestikeelsele haridusele üleminek, mida käsitletakse konkreetse projektina, mis vajab selget eelarvelist kalkulatsiooni ja kajastamist.

1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on riigieelarve baasseaduse muudatuste ettevalmistamine, et lahendada tegevuspõhise eelarve puudujäägid ja tuua sisse tulemuspõhisuse elemente. Kõneleja rõhutab, et need muudatused nõuavad põhjalikku ettevalmistust ja neid ei saa kiirustades ellu viia.

1 Analüüsitud kõnesid