Päevakorra profiil: Arvo Aller
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) kolmas lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev vastuseis Haridusseaduse muutmise eelnõule (447 SE), mida peetakse drastilisi muudatusi toovaks ja sisult varjatuks. Kriitika on suunatud peamiselt valitsuse protseduurilistele puudujääkidele, nagu mõjuanalüüsi puudumine ja omavalitsustega mittearvestamine. Poliitiline raamistik on selgelt opositsiooniline ja tulemuspõhine, rõhutades seaduse negatiivseid sotsiaalseid ja regionaalseid tagajärgi. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelnõu ei toeta.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat teadmist haridussüsteemi rahastamise detailidest, eriti gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste ebavõrdse kohtlemise osas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "pearaha," "koolitoit" ja viidatakse Riigi Kinnisvara AS-i kaudu antavale lisarahastusele. Esitatakse konkreetne väide 50 miljoni euro suurusest rahapuudujäägist kutsehariduses ning kritiseeritakse õppe pikenemist kolmelt neljale aastale.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline, murelik ja loogilis-analüütiline, keskendudes seaduseelnõu puudustele ja ohtudele. Kasutatakse otseseid süüdistusi valitsuse aadressil (nt. "silotornis elamine," "mustriks saanud protseduurireeglite eiramine"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja faktipõhised, viidates konkreetsetele numbritele (nt. analüüsi algus 2035. aastal, 44 omavalitsust, alla 100 gümnasistiga koolid).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM), keda süüdistatakse protseduurireeglite eiramises ja ebavõrdse rahastamise jätkamises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades mõjuanalüüside puudumist ja omavalitsuste sundseisu panemist. Vastuseis on intensiivne ja kompromiss on välistatud, kuna erakond eelnõu tervikuna ei toeta.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõustub kolleeg Tõnis Lukase kriitikaga eelnõu sisu varjatuse osas, mis viitab valmisolekule toetada teiste opositsiooniparteide esitatud argumente. Puuduvad viited laiemale erakondadeülesele koostööle või kompromissivalmidusele valitsusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev rõhuasetus regionaalpoliitilistele tagajärgedele, hoiatades maapiirkondade väljasuretamise eest seoses haridusasutuste sulgemisega. Konkreetsete näidetena tuuakse välja Hiiumaa Ametikooli ja Vana-Vigala kooli kinnipaneku oht. Märgitakse, et 44 omavalitsust on pandud sundseisu gümnaasiumiosade sulgemise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Keskendutakse riikliku rahastamise ebavõrdsusele haridussüsteemis, nõudes gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste rahastamise ühendamist ja võrdsustamist. Väljendatakse muret kutsehariduse alarahastamise pärast ja uute kohustuste (nt. koolipidaja kohustus määrata vastutav isik) lisamise pärast omavalitsustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja õppimiskohustuse laiendamine 18. eluaastani, millega kaasnevad sotsiaalsed vajakajäämised ja meelepaha. Väljendatakse muret selle üle, et õppida mittetahtjate kooli toomine võib rikkuda õppida tahtjate tegevust. Käsitletakse ka elukestva õppe printsiipi, toetades täiendamise võimalust, kuid mainides vajadust piirata "parasiteerivat" õpet.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on Haridusseaduse muutmise eelnõu (447 SE) vastustamisel kolmandal lugemisel. Kõneleja on eelnõu tugev vastane, rõhutades seaduse puudulikke protseduure (mõjuanalüüsi puudumine) ja negatiivseid mõjusid haridussüsteemile ning omavalitsustele.
2 Analüüsitud kõnesid