Päevakorra profiil: Arvo Aller
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõu (469 SE) teine lugemine
2024-10-24
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 190 ratifitseerimisele (469 SE), millele Eesti Konservatiivne Rahvaerakond heakskiitu ei anna. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades, et konventsioon on ebavajalik, kuna selle põhimõtted on juba Eesti Vabariigi põhiseaduses tagatud. Vastuseis on intensiivne, eriti seoses sotsiaalse soo ja võõrtöötajate keeltega seotud nõuetega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab teadmisi rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise protseduurist, eriti muudatusettepanekute tegemise keerukusest tõlgitud teksti, autentse versiooni ja soovituste osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid konventsiooniga liitunud (43) ja selle jõustanud (31) riikide arvu kohta, viidates seletuskirjale. Samuti on teadlik konventsiooniga liitunud Eesti osapooltest, nimetades Sotsiaalministeeriumi.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kahetine: alguses protseduuriline ja küsimusi esitav, kuid hiljem muutub see tugevalt võitlevaks ja emotsionaalseks. Kasutatakse äärmuslikke ja hukkamõistvaid väljendeid ("totter," "tule taevas appi") ning iroonilist analoogiat (kassiliiva näide) sotsiaalse soo mõiste naeruvääristamiseks. Apellatsioonid on peamiselt väärtuspõhised ja loogilised, seades kahtluse alla konventsiooni praktilise vajalikkuse.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub konkreetse seaduseelnõu teisel lugemisel esinemisega, kus esitatakse nii protseduurilisi küsimusi kui ka tugev vastuseis lõpphääletuse eel. Esineja märgib ära, et komisjonis ei olnud kahe lugemise vahel midagi arutada, kuna muudatusettepanekuid ei esitatud. Ebapiisavad andmed laiemate tegevusmustrite kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni sisule ja selle ratifitseerimise vajalikkusele Eestis, mida peetakse arusaamatuks ja mittevajalikuks. Kritiseeritakse ka ettekandjat ja valitsust vastuste puudumise eest (nt ratifitseerinud riikide arvu osas) ning protseduurilist segadust muudatusettepanekute tegemisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil näitab joondumist oma fraktsiooni kolleegiga (Varro Vooglaid), viidates sarnastele küsimustele ja muredele. Märgitakse ära komisjoni üksmeelsus ja ettepanekute puudumine, mis viitab vastuseisule valitsevale konsensusele. Puuduvad andmed avatuse kohta kompromissile või erakondadeülesele koostööle.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel küsimustel (ILO konventsioon) ja selle mõjul Eesti riiklikule suveräänsusele, põhiseadusele ja keelepoliitikale. Tõstatatakse mure võõrtöötajate keeltes teavitustöö tegemise pärast, mis on seotud siseriikliku keelepoliitika ja identiteediga. Puudub tähelepanu konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele Eesti teemadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad vastuseisule rahvusvahelise regulatsiooni kehtestamisele töömaailmas, mis seab tööandjatele kohustusi (nt sotsiaalse soo teemal). Väljendatakse vastumeelsust uute regulatiivsete koormiste suhtes, mis nõuavad tööandjalt teatud sotsiaalsete aspektide arvestamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetes küsimustes väljendatakse tugevat vastuseisu sotsiaalse soo mõiste sissetoomisele konventsiooni kaudu, pidades seda absurdseks ja naeruvääristades seda kassi-analoogiaga. Tõstatatakse mure nõude pärast luua sooaspekti arvestavaid õppekavasid varases koolieas. Eriti terav on kriitika teavitustöö tegemise osas võõrtöötajate keeltes, mida peetakse ohuks eesti keele staatusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 190 ratifitseerimise eelnõu (469 SE) vastustamisel, mis on teisel lugemisel ja suundumas lõpphääletusele. Esineja on aktiivne vastane, kes seab kahtluse alla nii eelnõu vajalikkuse kui ka muudatusettepanekute tegemise protseduurilise selguse.
3 Analüüsitud kõnesid