Täiskogu istungite kaupa: Alar Laneman

Kõneleja demonstreerib autoriteeti rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ja julgeolekumandaatide teemal, eriti seoses EUNAVFOR Med/Irini missiooniga. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (relvaembargo, isikkoosseis, satelliidivõimekused) ja viitab Kaitseväe spetsialistide (kolonelid Soo ja Pikner) antud ülevaadetele. Ekspertiis hõlmab ka operatsiooni eesmärkide detailset loetelu, nagu illegaalse naftaekspordi ja inimkaubanduse tõkestamine.

Esineja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, eriti seoses Kaitseministeeriumi halduse, Riigikontrolli auditite ja sõjalise valmisolekuga. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "sõdimisvõime" ja viidatakse logistilistele küsimustele ("laoseis"). Samuti on ta kursis rahvusvahelise kaitsekoostööga (viide ameeriklastele).

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu protseduuriliste küsimuste ja istungi juhtimise osas, keskendudes konkreetse sündmuse (streigi) ametlikule määratlusele. Ekspertiis piirdub parlamendi sisekorra ja istungi juhataja tegevuse analüüsiga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja relvasüsteemide valdkonnas, eristades vastutustundlikku (vajadus- ja planeerimispõhist) ning vastutustundetut maamiinide kasutamist. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja viidatakse Kaitseväe kultuurile, dokumentatsioonile ning improviseeritud lõhkekehade (IED) probleemile. Ta analüüsib rahvusvahelise leppe ebaefektiivsust agressori ohjeldamisel.

Ekspertiis on nähtav riigikaitse kaasamise teemal ja ühiskondlike protsesside analüüsimisel, kasutades metafoori "ühendatud anumate süsteem". Fookus on poliitiliste arutelude kvaliteedil ja rakendatavusel, et vältida teema muutumist naeruväärseks.

Kõrge asjatundlikkus on näha kaitsepoliitika, rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ja Kaitseväe arendamise valdkonnas. Esitatakse detailset teavet missioonide eesmärkide, kulude (üle 28 000 euro) ja ajaloolise konteksti kohta (nt rahuvalve algus, ESTPLA-1). Rõhutatakse missioonide rolli riigi pädevuse ja strateegilise planeerimise ehitamisel rahvusvahelises keskkonnas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku ja kaitsepoliitika valdkonnas, tuues esile operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini spetsiifilised eesmärgid (nt relvaembargo rakendamine, illegaalse naftaekspordi tõkestamine) ja kasutatavad võimekused (merevägi, õhu- ja satelliidivõimekus). Samuti viidatakse ohuhinnangutele ja julgeolekuolukorra ülevaadetele.

Kõneleja näitab teadlikkust riigikaitse planeerimisest (Nursipalu) ja sisejulgeoleku struktuurimuutustest (Pärnu politseikool). Tema eriteadmised on regionaalaspektide ja kriisiolukordade valmisoleku seostamises, pidades kohalikke struktuure oluliseks päästerõngaks.

Kõneleja näitab teadmisi siseturvalisuse ja laiapindse riigikaitse valdkonnas, kasutades termineid nagu kriisireserv, elanikkonna valmistumine ja sidus ühiskond. Ta esitab autoriteetse soovituse, et riigi ettevalmistamine sõjaks peaks olema selgelt kirjas, et vältida oluliste tegevuste kahe silma vahele jäämist. Ekspertiis on suunatud struktuursete puudujääkide tuvastamisele riigikaitses.

Näitab asjatundlikkust riigikaitse strateegilise planeerimise ja kontseptsioonide osas, viidates varasemale "jõukohase riigikaitse" tekitatud kahjule. Rõhutab õhukaitse ja liitlassuhete olulisust terviklikus kavas ning on teadlik meedias kajastatud moonahanke debattidest.

Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse ja demokraatlike protsesside ristumiskohas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu "hübriidsõja tingimustes". Eriti rõhutatakse seost e-valimiste kahtluse ja kaitsetahte vahel, positsioneerides end eksperdina julgeoleku ja valimiste usaldusväärsuse küsimustes.

Kõneleja näitab teadlikkust haridusvaldkonna praktilistest probleemidest, mainides spetsiifilisi murekohti nagu laste suhtarv koolides ja pedagoogide tase. Teadmised keskenduvad eesti keele ja kultuuri kaitsega seotud haridusprotsesside tagajärgedele. Ekspertiis on suunatud poliitika rakendamise tulemuste kriitikale.

Kõneleja näitab teadmisi poliitiliste avalduste planeerimisprotsesside ja sotsiaalsete tagajärgede hindamise osas. Eelkõige rõhutatakse usklike ja kirikuliikmete hoiakute muutumise riski seoses Venemaa kallaletungi teemalise avalduse ajastusega. Ekspertiis on suunatud poliitika ja religioossete kogukondade vahelise seose analüüsimisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja halduskulude valdkonnas, seades kahtluse alla riigilõivude kulupõhise arvestuse metoodika ja selle seose ametnike töömahuga. Samuti on tal tugev eetiline ja sotsiaalne fookus, rõhutades lubaduste kui ühiskondliku liimi tähtsust, viidates abielule ja äritehingutele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimiste turvalisuse ja kvaliteedikontrolli valdkonnas, kasutades võrdlusi toodete valmistamise ja ahjude ehitamisega, et rõhutada protsessi kontrollitavuse vajadust. Samuti on ta põhjalikult kursis seadusandliku menetluse detailidega, kritiseerides muudatusettepanekute subjektiivset hindamist kriteeriumite "siiras" või "ebasiiras" alusel. Ta nõuab objektiivseid mõõtühikuid ja skaalasid menetluse läbipaistvuse tagamiseks.

Esineja näitab asjatundlikkust spordipoliitika valdkonnas, eriti saavutusspordi ja selle sotsiaalse mõju osas. Ta rõhutab spordi rolli eeskujude loomisel, rahvusliku uhkuse kasvatamisel ja kaitsetahtega seostamisel, eristades seda üldisest elukeskkonna käitumisest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse strateegilise prioriseerimise, ressursside ümberjaotamise ja mittesõjalise julgeoleku (varjendid, piirivööndid) valdkonnas. Samuti on tal teadmisi NATO kaitseplaneerimise paradigmamuutustest ja Eesti rollist Ukraina abistamise eestvedamisel. Ta kasutab teadmisi, et nõuda liitlaste suhtumise värskendamist.

Kõneleja näitab üles ekspertiisi riigikaitse, piirivalve korralduse ja kriisijuhtimise valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "võimed", "võimearendused" ja "funktsioonide ahel". Ta analüüsib detailseid operatiivseid probleeme, nagu juhtimise üleandmise ohtlikkus eskaleerumise hetkel, ning toob näiteid rahvusvahelisest kogemusest (Hamas/Iisrael, Ukraina) ja naaberriikidest (Soome, Läti). Samuti on tal teadmisi majanduslikest kaalutlustest, viidates Arvi Hamburgi analüüsile rohepöörde maksumuse kohta.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse planeerimise ja strateegilise julgeoleku valdkonnas, kasutades termineid nagu "võimete arendamise võidujooks" ja "kaitsevalmidus". Ta toetub oma argumentides konkreetsetele allikatele, nagu USA Sõjauuringute Instituut, Kaitseväe juhataja ja peaministri avaldused, et põhjendada ohuhinnangu kiiret ajakava.

Teadmised on ilmsed maksunduse ja rahanduse valdkonnas, keskendudes käibemaksumääradele. Konkreetse ja ebatavalise protsendi (19,4) esitamine näitab kas detailset arusaama või spetsiifilist arvutust maksupoliitika kontekstis.

Esineja näitab asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, kasutades terminit "laiapindne riigikaitse" ja rõhutades selle mittesõjaliste teemade olulist rolli. Ta eristab selgelt sõjalisi ja riigikaitsega seotud mittesõjalisi aspekte, nõudes vastuselt suuremat sisukust.