Kuude kaupa: Hanah Lahe
Kokku kuid: 13
Täielikult profileeritud: 13
06.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab tugevat asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja keskkonnakomisjoni töös, valdades detailseid teadmisi lugemiste, tähtaegade ja menetlusotsuste kohta. Erialane fookus on jäätmevaldkonnal, hõlmates teemasid nagu jäätmeveod, metallijäätmed, rohepesu, digitaliseerimine ja Euroopa Liidu pakendimäärus.
05.2025
25 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kliima- ja energiapoliitikas, kasutades tehnilisi termineid nagu HKS (Heitkogustega Kauplemise Süsteem), CO2 kvoodid ja investeerimiskindlus. Ta toetub järjepidevalt Kliimaministeeriumi ekspertide ja ametnike infole, viidates nende asjatundlikkusele ja hinnangutele. Samuti on ta kursis keskkonnakaitselubade süsteemi ja kestlikkusaruannete regulatiivsete detailidega.
04.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi energeetika keskkonnamõjudest ja rahvatervise statistikast, tuues esile Ida-Virumaa oodatava eluea ja sünnikaalu andmed. Samuti on ta kursis tehniliste detailidega nagu infraheli ja müratase ning huvitatud tehisaru ja digitaliseerimise rakendamisest kliimalahendustes. Ta nõuab võrdlevaid andmeid müra ja infraheli taseme hindamiseks.
03.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib teadmisi kliimamuutuste füüsiliste tagajärgede kohta, tuues näiteks Lõuna-Euroopa (Hispaania, Itaalia, Portugal) sagenevaid metsatulekahjusid, kuumalaineid ja põudasid. Ekspertiis väljendub ka oskuses seostada keskkonnaprobleeme laiemate julgeolekuohtudega, viidates potentsiaalsetele ohtudele Eestis.
12.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib autoriteeti seadusloome protseduurides ja keskkonnakomisjoni töös, käsitledes spetsiifilisi teemasid nagu pakendiseadus, tagatisraha regulatsioon ja ohtlike jäätmete vastutuskindlustus. Teadmised on tugevalt suunatud regulatiivsele ja normitehnilisele poolele, kuid tehniliste järelevalvemeetodite osas tunnistatakse teadmiste puudumist.
11.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust kliimapoliitika ja seadusandluse vallas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "süsinikuvaru," "kasvuhoonegaaside heitkogused" ja "õiglane üleminek." Ta toetub teaduslikule infole ja Euroopa Liidu praktikale, viidates teiste liikmesriikide kliimaseadustele (nt Soome). Ekspertsus väljendub ka seaduseelnõu detailsete komponentide (nt kliimanõukogu, seire) loetlemises.
10.2024
2 Sõnavõtud
Esineja näitab asjatundlikkust keskkonna- ja jahinduspoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid jahimeeste arvu ja tasu laekumise kohta (nt 12 000 maksjat, 27% pensionärid). Ta toetub Kliimaministeeriumi hinnangutele ja eristab jahindust kalandusest, rõhutades jahimeheks saamise pikka ja keerukat protsessi. Asjatundlikkus laieneb ka seadusandlikule protseduurile ja komisjonitööle.
09.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti keskkonnaõiguse ja jäätmekäitluse valdkonnas, käsitledes probleemselt toodetud jäätmeid, toidujäätmete ümberjaotamist ning biogaasi tootmist. Ta on kursis seadusloome protseduuridega, andes ammendavaid ülevaateid komisjoni aruteludest ja protokollidest. Samuti demonstreerib ta teadmisi rahvusvahelistest kliimamõjudest ja kriisivalmiduse mehhanismidest (nt EL-i vahendid).
05.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust nii kliima- ja rohereformide valdkonnas, esitades konkreetseid investeeringute summasid (nt 155 miljonit eurot roheenergia tootmiseks) ja tehnilisi termineid (ringmajandus, õigusselgus), kui ka valimisõiguse ja noorte kaasamise teemadel. Kasutatakse statistikat noorte valimisaktiivsuse kohta (kõrgem kui 18–24-aastastel) ning viidatakse rahvusvahelistele organisatsioonidele (OECD, ÜRO, Euroopa Nõukogu).
04.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduste ja Euroopa Liidu valimisregulatsioonide osas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt "kandideerimisiga", "valimisiga"). Ekspertiisi toetab viide sellele, et valimisea langetamine kohalikel valimistel on olnud edulugu, mida tuleks korrata, ning teadmine teiste EL-i liikmesriikide praktikast.
03.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust veevarude, globaalse veekriisi ja keskkonnaseaduste alal. Kasutatakse detailseid statistilisi andmeid magevee kättesaadavuse (nt 2,5% magevett) ja Eesti veetarbimise prognooside kohta aastaks 2040. Ekspertiis on suunatud kestliku arengu eesmärkide (ÜRO SDG 6, 9, 12, 14) ja ringmajanduse põhimõtete rakendamisele.
02.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonna- ja kliimapoliitika valdkonnas, rõhutades kliimakriisi globaalsust ja rahvusvaheliste lepingute (nt Pariisi lepe) olulisust. Samuti on tal põhjalikud teadmised seadusandlikust menetlusest, esitades detailseid ülevaateid komisjoni tööst, muudatusettepanekute laadist ja normitehnilistest detailidest (veeseaduse eelnõu).
01.2024
13 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti keskkonna- ja kliimaküsimustes, viidates oma magistriõppele keskkonnakorralduses. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt veekasutusload, diferentseerimine, maapõueseadus) ja nõuab järjekindlalt teaduslike allikate esitamist. Keskendub keskkonnaohtudele ja kliimamuutustega tegelemise efektiivsusele.