Istungi profiil: Lauri Laats

Kriitiline ja tugeva poliitilise kriitika tooniga: rõhutab, et valitsuse praegune maksupoliitika ja energeetikapoliitika ei ole jätkusuutlikud ning pärsivad majandust ja madalama sissetulekuga inimesi. Ta soovib maksupoliitika põhjalikku ülevaatamist ning regioone puudutavate maksuerisuste kaalumist, mis viitavad regionaalse konkurentsivõime suurendamisele. Energeetikapoliitikas on ta vastu neoliberalistlikule roheküttele ja usub vajadusse otsida teisi lahendusi (kõrvaldata roheenergia ülemäärane laienemine), ning on valmis tooma esile alternatiivseid suuniseid (põlevkivi, võimalus tuumajaamast). Tõdet on, et majanduskasv ei tähenda tegelikku elatustaset parandust ja nõuab muudatusi energiapoliitikas ja hariduses.

Kodaniku majanduspoliitika ja energiapoliitika valdkonnas näitab tugevat andmete ja uuringute kasutust: viitab Euroopa statistikale (inflatsioon 4,6%), töötuse numbritele (55 000 → 64 000) ja majanduskasvu maandumisele ning tarbimismaksude mõju majandusele. Kasutab väliseksperdiraportte (Rootsi teadlaste raport) ja viitab ENMAK‑i kontekstile (roheenergia suurtest mahud). Esitab selge, et on oluline mõista maksupoliitika ja energiaprobleemide vahelisi seoseid ning kasutada konkreetsed numbreid argumentide toena. Pidev rõhk vajadusele ümberõppe ja kõrgtehnoloogia investeeringute järele näitab tema analüütilist ja faktipõhist lähenemist.

Kriitiline ja faktipõhine, kuid mitte vaenulik; kasutab autoriitset, kuid selgelt argumenteerivat tooni. On veidi süüdistav valitsuse vastu, kasutab otseseid väiteid ja numbreid, mis suurendab usaldusväärsust. Kasutab struktureeritud ridade kaupa võrke: nii küsimusi kui vastuseid ning lõike, mis suunab kuulajat loogilisele järeldusele.

Osaleja märgib kahe eraldi kõnega sama päeva jooksul (2025-06-05), esinedes plenaaristungil XV Riigikogu sardale majandusküsimuste teemal. Tekst jääb tihedalt faktide ja arvulike näidete kõnetuseks, mis viitab pidevale ettekannete vormile parlamendi istungitel. Viitab varasematele aruteludele ja komisjonide ettekannetele ning pakub lahendusi, mis näitavad regulaarset osalemist majandusteemalistes aruteludes.

Põhiline vastane asjas on valitsus ning tema arengukujunduslik kriitika on tugeva (strong) tooniga. Ta süüdistab valitsust majanduse ja tarbimismaksude ja inflatsiooni tekitamises ning väidab, et senised plaanid ei realiseeru (nt automaksu mõju). Ta rõhutab vajadust muutuste järele ning ei näi olevat valmis aktsepteerima valitsuse seniseid positsioone, vaid esitab alternatiivid ja kriitikat kui alus aruteluks.

Näitab valmisolekut anda valitsusele suuniseid ja jagada ekspertide arvamusi, keskendudes koostööle suurtes frameworks: “meie” ja “valitsus” vahel. Ei too esile otsest, laialdast bipartisanshipi või koalitsioonikokkuleppeid, kuid märgib, et ekspertnõuanded ja analüüsid tuleb arvesse võtta. Tõenäoliselt eelistab konstruktiivset kriitikat koos praktiliste lahenduste esitamisega.

Kõne keskmes on regionaalse konkurentsivõime tugevdamine ja regionaalsed maksuerisused (võimalus “regioonide maksuerisuste” kaalumiseks). Ainult üldine regionaalse tasakaalu mõte ei hõlma konkreetseid piirkondi, kuid rõhutab regionaalset dimensiot majanduslikus arengus.

Maksupoliitika peab olema jätkusuutlik ja tuleks muuta tarbimispõhist maksustamist; hetkel käsitletav maksupoliitika on suurendamas inflatsiooni ja koormamas vaeseid ning keskmise sissetulekuga inimesi. Väidab, et majanduskasv näis realiseeruvat tänu automaksule, kuid tegelik mõju reaalses majanduses on negatiivne. Eelistab energiast inspireeritud lähenemist, kuid kritiseerib rohelenergiasuuna jätkusuutlikkuse puudumist ning soovib keskenduda põlevkivile ja kaaluda tuumajaama, mis nõuab põhjalikku analüüsi. Soovitused hõlmavad investeeringuid kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse ning majanduse ümberstruktureerimist läbi ümberõppe. Rahalise korralduse ja kasvu tasakaal on prioriteetide südames.

Rõhutab sotsiaalset õiglust ja tarbimiskulusid mõjutavate maksude teemal vanemate ja vaeste inimeste olukorra halvenemist. Märgitud, et tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisid) ja inflatsioon suurendavad ebavõrdsust ning vähendavad toidukaupade ja arveid ostmiseks ressursse. Sõnastab sotsiaalseid probleeme pigem majanduslike rühmade teemadena kui laiapõhjalistele sotsiaalsetele küsimustele; ei arutle spetsiifiliste sotsiaalsete teemade üle (nt abort, LGBT, immigratsioon).

Prioriteedid on maksupoliitika ülevaatamine, regioonide maksuerisuste kaalumine, hariduse ja ümberõppe rahastamine ning energeetikapoliitika läbivaatamine. Ta kujundab ette, et parlament peab vastavasisulisi muudatusi arutama ja koostama ning valitsusele suuniseid andma, mis hõlmavad nii maksud kui energiaressursside kasutamise viise (põlevkivi, tuum). Ta rõhutab, et rohelenergiasuund ei ole jätkusuutlik ning eeldab täiendavaid uuringuid ja analüüse enne oluliste investeeringute tegemist.