Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-20
Poliitiline positsioon
Kõnealuste kõnesetega ilmneb opositsiooniline suund: rõhutatakse majanduse avamist ja rahvusvahelist koostööd (eelkõige Aafrika riikidega, näiteks Botswana) ning samal ajal esitatakse kriitikat valitsuse maksupoliitika üle. Toetatakse solidaarsust, kuid rõhutatakse, et see peab kajastuma õiglaselt ja mõistlikult ning ei toeta lubaduste ülekülvetamist. Seisukohtude keerdkäikudes on kritiseeritud lubaduste muutmist ning rõhutatud elukalliduse mõju inimestele.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esile tõstetud teemad on rahvusvaheline kaubandus ja investeeringud (Aafrika partnerlus, IT-sektori potentsiaal), maksupoliitika (tulumaksu ja käibemaksu määrad ning nende kestvus) ning julgeolekukulusid puudutav poliitika. Viidatakse konkreetsetele numbritele (tulumaks 24%, käibemaks 24% alates 1. juulist) ning maksumuudatuste mõju inimeste rahakotile.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetorically kombineeritakse tavapärane formaalne arutelu ja mittedünaamiline kriitika. Kasutatakse küsimusi, ärritavat toonust ja rõhku detaile ning faktidele; vahel kaasneb süüdistuste ning skandaalide evokatsioon, kuid püsitakse eelnõu teemal ja rahustatakse kordamisse. Tekstis ilmneb nii pehmendav kui terav stiil, ning rõhk on distsipliinil ja ruumilisele teema järgimisele.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Sõnavõtud toimuvad ühel plenaaristungil, kus esitatakse järjestikku mitu erinevat seisukohta sama raames. Teksti lõikes viidatakse istungi juhatajale ja rõhutakse teemade järjekindlale järgimisele; märkima jääb protokolli- ja korduv arutelu riigi eelarveseaduselnõude teemal.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhiosa teksti seisab vastu valitseva koalitsiooni maksupoliitikale ja lubaduste rikkumisele; keskendutakse Reformierakonna skandaalidele ja vene kaartidele kui poliitilist tööriista, ning õhuauku vastutust ja vastuhõlmade süüdistuste esitamine. Võitluseks esitatud kriitika on tugeva intensiivsusega ja sisaldab võtmesõnaku: sildistamine, demagoogia ning sisu puudutavate väidete rõhutamine.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Keskendub rangelt eelnõu teemadele ja protseduurilistele reeglitele, rõhutab, et peab püsima raamides ja arutada ainult menetluse märke. Näitab vähest otsest valmisolekut laiapõhjalisele koostööle enne eelnõu lõplikku otsust, kuid samas rõhutab nõuet püsida teemal ja järjekindlat tegutsemist.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Üheks peamiseks ningregionaalseks tähelepanuks on rahvusvaheline koostöö, eriti Aafrika riigid (Botswana) ja IT-sektori perspektiivid. Kohalikust/regioonilisest tähelepanust on jutu peamiselt puudutatud elukorralduse ning maksusüsteemi mõju inimestele, mitte konkreetseid Eesti piirkondi.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on segmenteeritud: maksupoliitika edasine püsivus ja suurenev maksukoormus (tulumaks 24%, käibemaks 24% alates 1. juulist) on kriitika all; samas tuuakse välja vajadus solidaarsuse raames panustada ning diskussioonis mainitakse võimalust maksuküüru vähendada. Elukalliduse ja inimeste toimetuleku küsimused on esiplaanil.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed teemad keskenduvad elukallidusele ja rahva toimetulekule; rõhutatakse, et maksutõusudel on inimeste rahakotile mõju ning peab olema tasakaal solidaarsuse ja majandusliku jätkusuutlikkusega. Pole otseseid arutlusi teemadel nagu abort, LGBTQ+ või vähemused; peamiselt keskendutakse majandusele ja rahvale mõjuvale sotsiaalsele valdkonnale.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised prioriteedid on seaduseelnõude arutamine julgeolekukulusid puudutavate maksudega ning maksusüsteemi reformide sisu; rõhutatakse vajadust püsivaks muudatusedokumentide ja eelnõude sisu osas ning püsida teemas. Samuti rõhutatakse arutelu läbipaistvuse ja korrakäigu teemal ning parlamentaarse protsessi järgimist.
7 Analüüsitud kõnesid