Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-05-14
Poliitiline positsioon
Peamine tähelepanu on eelarve läbipaistvus ja põhjalik analüüs; on kriitiline valitsuse plaanide suhtes, eelistab kaitsekulude suurendamist vaid kindlalt põhjendatult ning samas muret pensionide laekumise tagamise ja energiastabiilsuse osas. Pooldab tasakaalustatud positsiooni, kus ei kiirustata kärpima vaid ühest kandist, vaid vaadata tervikpilti ja leida kaasnevaid allikaid. Tunnistab vajadust suurema visiooni järele, mis hõlmab digitaliseerimise ning innovatsiooni toetamist, kui kärpimist tehakse.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab tugevat teadmistepagasit eelarve ja rahastamise küsimustes: mainib konkreetseid summasid (200 mln, 85 mln) ja ministeeriumide lõikes jagunemist ning tugineb ERR-i artiklile (allikate viitamine). Tunnustab energiasäästu, kortermajade renoveerimise ning digitaalse innovatsiooni olulisust, viitab riigieelarve kontekstile ja vajadusele leida lisavahendeid. Kasutab numbrilist tõendusmaterjali ja viiteid meediast pärit andmetele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Konstruktiivne, küsimustele keskne ja data-põhine stiil; kasutab konkreetseid numbreid ja allikaid (ERR) ning esitab küsimusi, mitte otseseid kooskõlasid. Ton on kriitiline, kuid mitte vaenulik; kombineerib faktipõhise arutelu ja tähelepanu juhtimise meetmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esines samal istungjärgul kolm korda (14.05.2025) infotunni raames, keskendudes eelarve ja maksu küsimustele. Viitab meediale (ERR) ja kinnitab, et argumendid põhinevad avalikes allikates; rõhutab vajadust tegeleda konkreetselt lahendusvõimalustega ning kaasata järgmisi samme (läbirääkimised, erikomisjon).
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitiline valitsuse eelarve korralduse suhtes: rõhutab, et kärped tuleb kaaluda ettevaatlikult ja põhjalikult ning maksu- või bürokraatiaga seotud muudatuste mõju üle. Kritiseerib valet sildistamist ning kutsub esile konstruktiivset, koostöökeskset lähenemist Rail Balticu küsimusele. Näitab vastupanu liigsetele või ilmselgelt halvasti põhjendatud otsustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab koostöö vajadust nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil: soovitab Läti ja Leedu kaasamist ning erikomisjoni moodustamist Riigikogus, et probleeme konstruktiivselt lahendada. Näitab valmisolekut kompromissiks ja avatud dialoogiks valitsusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil: arutleb eelarve üle Eesti tasandil ning toob esile vajaduse koostööks Läti ja Leeduga Rail Balticu küsimuses. Mainib regionaalse infrastruktuuri ja energiasäästu küsimusi ning cross-border koostöö olulisust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Eelistab hoolikat ja sihikindlat raamatupidamist; ei poolda üldiseid kärpeid, vaid soovib prioriseerida kaitsekulusid, digitaalseid ja innovatsiooni investeeringuid ning energiasäästu (kortermajade renoveerimine). Teatab maksusüsteemi muutmise majanduslikku mõju (kõneleja märgib, et maksuküüru kaotamine toob riigieelarvesse umbes poole miljardi kulu) ja rõhutab vajadust leida lisavahendeid ja bürokraatia vähendamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Seab esiplaanile sotsiaalse stabiilsuse tagamise: pensionide väljamaksmise õigsuse ning laekumise usaldusväärsuse küsimused ning energiasäästu toetamise sotsiaalne mõju. Mainib kortermajade renoveerimise toetamist kui sotsiaalselt olulist valdkonda.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhivaldkonnad on eelarve jaotuse seaduslik menetlus, raha suunamise prioriteedid ning pensionide süsteemi tagamine; soovib Riigikogus erikomisjoni moodustamist Rail Balticu küsimuse käsitlemiseks ja koostööd Läti/Leedu partneritega. Tõstab esile vajaduse põhjaliku arutelu ja kontrolli valitsuse plaanide üle.
3 Analüüsitud kõnesid