Istungi profiil: Lauri Laats

Põhiline asetus on energiajulgeolek ja riigi iseseisvuse rõhutamine: soodustatakse põlevkivi säilitamist kui stabile energiliste seinte all, rõhutatakse rahva mandaadi vajadust ja rahvahääletuse olulisust põlevkivi küsimuses. On tõstetatud kriitika koalitsiooni rohepööre suunas juhitud otsustele ning vajadust teha ettepanekud ENMAK’i muutmiseks CO2 kokkupuudet arvestades; tugevus on poliitiline, mitte ainult tehniline ja tugevasti regionaalne, eelistades erakorralisi valimisi või laiaulatuslikku mandaatide küsitlemist. Fraktsioon rõhutab, et mandaadi puudumine ja suuremahulised otsused nõuavad rahva või laiapõhjalise debati kaasamist.

Omab selget teadmist ENMAK-ist ja energiasektori investeerimisvajadustest: mainitakse ENMAK-i arengut, 2035–2040 sihtidena lõpetada põlevkivist elektri tootmine ning 14–18 miljardit eurot vajavaid investeeringuid, samuti kilovatt-tunni hindade skaalasid (14–17 senti) ja võrguarendust EstLinkidega. Tuginetakse ulatuslikele arvandmetele ja Euroopa tasandi mõjutustele, pidades silmas julgeoleku ja tarneahela stabiilsust. Samuti käsitletakse energiavõrgu arendamise ja CO2-kinnituse võimalusi.

Rõhk on otsusekõnelusel ja emotsionaalsel, kuid samas faktidel põhineval argumendil; kasutab korduvalt rahva ja laiapõhjalise debati kutsumist, küsimusi ja tundepõhiseid viiteid (nt rahva usaldus, Ida-Virumaa probleemid). Tihti kombineerib ligitõmbavaid retoorilisi elemente „rahvas ütleb“ ja „kolm tarka“ taolisi viiteid, mis lisavad demonstratiivset ja konfrontatiivsust.

Osales intensiivses plenaaristungil 13.05.2025 ning esitas mitmeid sünavate ja pikalt keluvaid seisukohti energiapoliitikast; kordab samme laiapõhjelise arutelu ja rahvahääletuse teel; viitab infotundidele ja varasematele aruteludele ning nõuab koalitsioonist mõningaid saadikuid kaasama; rõhutab jätkuvat osalemist ja kampaaniavoogu eespool.

Põhiline vastane koalitsiooni rohepöörde kiiretele sammudele ja valitsuse energiapoliitikale; iseloomustab valitsust mandaadi puudumisega ning soovib erakorralisi valimisi või rahva mandaadi küsimist; kriitika on tugev ja suunatud nii otsustele kui ka protsessile (laias laastus).

Kõrgeim prioriteet on laiapõhjaline dialoog ja koostöö: kutsub koalitsiooni liitlastega kaasarääkimist ning kõhklusi ületamiseks nõuab paarikaupa koalitsioonist saadikute kaasamist; samas rõhutab vajadust ENMAK-i paranduste tegemiseks koos laiapõhjalise aruteluga.

Väga selgelt suunatud Ida-Virumaa ja Narva piirkonna huvidele: rõhutatakse küttehindade tõusu ja majanduslikke raskusi regionis ning rõhutakse, et põlevkivisektori säilitamine on regionaalse arengu ning julgeoleku seisukohast kriitiline.

Ekonomiline narratiiv keskendub riigi kulude fokuseerimisele rohepöörde asemel (nt 14–18 miljardit investeeringuid rohepöördesse vs. põlevkivisektori moderniseerimine). Kritiseeritakse riigi toetusmehhanisme (nt Enefit Green toetus) ja rõhutatakse kodumaiste ressurside, töökohtade ja Ida-Virumaa majanduse kaitset; rõhutatakse energiahindade mõju tootmisele ja tarbijatele, ning prioriteetide ümberpaigutamist sotsiaalse ja julgeolekuküsimuste suunas.

Põhirõhk energiahindade ja kodumaiste töökohtade mõju avalikkusele, eriti Ida-Virumaa elanikele; viidatakse küttehindade tõusule ja elanike toimetulekule; puuduvad täpsed sotsiaalpoliitilised kavad, kuid arutatakse laiemat sotsiaalset mõju ja elatustaset. Mõned viited ruut-, koolitoidu teemade kontekstis on kõrvalmainitud, kuid keskne on energiakulude mõju inimestele.

Peamised seadusandlikud prioriteedid: eelnõu Rahvahääletuse korraldamine põlevkivist elektri tootmise küsimuses; ENMAK-i muutmise võimalused (koostoimelised parandused CO2-kinnituse ning jätkusuutlikkuse põhimõtetega); ja laiapõhjalise diskussiooni edendamine, sealhulgas võimalus pass läbi rahva mandaat.