Istungi profiil: Lauri Laats

Esineja on energeetika osas kriitiline praeguse valitsuse rohepöörde poliitika suhtes, rõhutades suurte investeeringute ja võrgu läbilaskevõime vajadust ning roheenergia volatiilsust. Ta pelgub, et senine suund ei ole majanduslikult tasuv ning soovib alternatiivset lähtekohad: investeeringuid põlevkivi ja ENMAK-i 2030 prognoose alusel odavama ja stabiilsema energia tagamiseks. Ta rõhutab tarbijate hindade ja majanduse konkurentsivõime kaitset ning jätab mulje, et rohepöörde eesmärkide saavutamine peab olema majandust arvestav ja praktiline. Üldine fookus on meelevaldne ja energiapoliitikale keskendunud praktikalähenemine, mille pikaajaline eesmärk on energiakulude kontroll ja majanduslik jätkusuutlikkus.

Kõneleja kasutab konkreetseid näiteid ja andmeid: võrgu läbilaskevõime, akukaupade paigaldamise majanduslik tasuvus, Nord Pooli hindade ja energiaturu olukorra analüüs, 1250 MW roheenergia toodang vs 700–750 MW tarbimine, Läti ja Leeduga võrguelu ning ENMAK-i 2030 hinnaprognoos 150 EUR/MWh. Need nüansid näitavad tehnilist arutlust ja tööstuslike mõistete kasutamist energiaturu kontekstis.

Toon on otsekohene ja veidi põgus ning kasutab sageli küsimusi, et esitada kriitikat ja sundida vastuseid. Tekstil on tugev faktide ja arvude toetuvus, kuid stiil jääb ametlikult kriitiliseks ning rõhutab probleeme ja riske.

Kolm kõnet sama päeva, 16.04.2025 infotunnis plenaaristungil, jätkuv keskendumine energeetikale ning korduvad viited Nord Poolile ja regionaalsele energiaturule; kõned näitavad järjestikku sama teema õhustikku.

Peamised oponentidest märgitakse praeguse valitsuse energeetika poliitika ning rohepöörde suuna kriitikat; mainitakse eelmisi valitsusi kui osa kriitika kontekstist. Intensiivsus on tugev – kõne kriitiline ja alternatiivset lahendust pakkuv, kuid kompromissi sõnastus on piiratud.

Pole piisavalt andmeid.

Fookus on Eesti ning laiem Baltikumiga seotud kontekstis; mainitakse Läti ja Leedu ning Nord Pooli turgu, mis viitab regionaalsele ja rahvusvahelisele energiaturule.

Eelistab tarbijatele odavat ja stabiilset energiat ning on kriitiline rohepöörde kulukuse suhtes; rõhutab, et suurte roheenergia investeeringute kaudu tekib majanduslik kahju ja hind ei ole tarbijale konkurentsivõimeline. Toetab alternatiivseid investeeringuid põlevkivisse ning kasutab ENMAK-i 2030 prognoose kui fundamenti hinnakujundusele (150 EUR/MWh). Märgib, et rohepöörde sündmuste tõttu tekkinud "anomaalia" turul ja rõhutab regionaalse koostöö vajadust.

Pole piisavalt andmeid.

Pole piisavalt andmeid.