Istungi profiil: Lauri Laats

Esineja paigutub Keskerakonna vaadetele; rõhutab energiapoliitika kriisi ja maksuvahetuse tõttu vajalikke praktilisi lahendusi ning seeläbi tugevate funktsionaalsete garantii-ed algatusi (offline maksete lubamine). Ta on pankade maksustamise osas selgelt pooldaja (pangamaksu) ja samas soovib leevendada elanike koormust auto- ja registreerimistasudega, pakkudes lapsega peredele automaksu nullmäärast; kriitiline ja vajaduspõhine lähenemine valitsuse maksupoliitikale, rõhuasetus on läbipaistvusele ja mõju hindamisele. Energiat ja majandust puudutav ning infrastruktuuriga seotud ettepanekud esitlevad tema poliitilist prioriteeti ja valmisolekut edasipidi tegutseda välja pakutud lahenduste nimel.

Kaasa tooniga tegeleb energiakaarest hoolimata desünkroniseerimise riskidega Vene sagedussüsteemist ning toob välja konkreetseid tehnilisi lahendusi (offline‑maksmine, makseterminalide toimimine ilma sideeta) ja riigi määruslike võimaluste vajaduse. Samuti viitab demonstratiivsetele majandus- ja maksuandmetele (pankade kasum, registreerimis- ja autodmaksu teemad) ning osutab konkreetselt numbrilistele elementidele, et toetada oma arutlust makse- ja maksukeskkonna muudatuste kohta. Teemad, mida ta esiplaanil käsitleb, näitavad rahastamis‑ ja ressursiliini ning maksuikutuste mõju hindamist majandusele.

Rõhutatult otsustuslik ja kriitiline toon, kuid säilitab ametliku ja struktureeritud kõneviisi. Kasutab otsekõnesid, küsimusi ja vastuolulisi tähelepanekuid (nt “Kuidas sellega on?”; “mis teie seisukoht on?”), mis annab kaaslusele ja kuulajale hetkelise mõttepõhja. Tekstides ühendab faktid ja värvikad väljendid, kuid püsib formaalse ja faktile keskenduva stiili juures.

Infotundi kõne: esinemised on lühikesed, teemagrupid jäävad selgelt eristatud (energia, maksud, pankad). Ta viitab järjestikusele teemakäigule ning kasutab vahel kohtumistööna “jätkan…” ja “kõigepealt …” stiili, näidates regulaarset infotunni kava järgimist. Tekstides on selgelt korduv vorm: tervitus, teema ettekanne, küsimuste esiletõstmine ja kutse edasistele toimingutele.

Kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes (nimetab äsja tehtud maksutõuse “maksufestivali” ning rõhutas, et see on tegelikult maksupõrgu) ja püüdlus muuta autode maksustamist peredele soodsamaks (automaksu nullmääras). Vägivaldse vastuvõtmise asemel eelistab selget ja õiglase mehhanismi ning rõhutab vajadust lihtsustada karistusi/rahatrahve Euroopa direktiivide kontekstis. Kõneleja on vastu ebaefektiivsetele maksukulude jaotustele ning rõhutab vajadust praktiliste ja mõõdetavate tulemustega otsuste tegemiseks.

Rõhutab oma fraktsiooni seisukohti (Keskerakond) ning on näidanud valmisolek koostööks “koos teistega” (nt viitab laiemale arutelule pangamaksu ja maksuosade üle). Kuid konkreetseid üleparteisi partnerlusi või koostööteemasid ei tooda julgelt välja; kutsub üldistavalt koostööd ja arutelu direktiivide ning määruste üle. Tema lähenemine näitab konstruktiivset, kuid keskendunud ning fraktsioonipõhist koostööd.

Riiklik/üleriigiline tähelepanu; märkide järgi puuduvad piirkondlikud või piirkonnale iseloomulikud erisuunad. Rõhutatakse üleriiklikku rakendamist (offline maksesüsteemid laiemalt Eestis) ning energiajulgestus- ja maksulood üle Eesti ulatuses.

Toetab pangamaksu kui täiendavat tulubaasi ning rõhutab bankade suuremat kasumit (2023–2024) kui tõuget maksustamiseks; on vastu suurele mootorsõidukimaksudule ja registreerimistasude suunale, pakkudes lastele peredele soodustust (automaksu nullmääras). Kriitiline “maksupõrgu” mõiste ja “maksutõusude festival” kirjeldus viitavad rahastus- ja regionaalse tasakaalu otsimisele ning vajadusele selgitada mõju elanikkonnale. Seostatakse energiasektori töökindluse tagamisega, mis on osa majanduskeskkonna stabiliseerimisest.

Eristab sotsiaalselt hinnatud teemasid, keskendudes lastega peredele ja nende majanduslikule toimetulekule; soovitab automaksu nullmääras lastele peredele ning rõhutab sotsiaalset õiglust ja õiglasemat maksustamist. Vähem keskendub laiema ühiskonna vabaduste või sotsiaalsete rühmade spetsiifiliste küsimuste käsitlemisele; sotsiaalseid prioritette piirab peamiselt perepõhiste maksusoodustuste kaudu.

Kaasava regulatsiooni ja määruste kiirkäivituse nimel (ministri määrus, mis lubab offline‑toimingud makseterminalide puhul) ning maksu- ja energiapoliitikale suunatud seadusandluse arendamine. Kõne toob välja EU direktiivi ja trahvi küsimuse ning soovib saada riigikogu selgelt seisukohta; rõhutab vajadust esitatud ettepanekute läbivaatamiseks ning mõjuaruanete koostamiseks eelhlepingute ja üleviimise raames.