Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-07
Poliitiline positsioon
Keskendub toiduainete käibemaksu alandamise eelnõu esiletõstmiseks kui prioriteetsele meetmele ning valitsuse maksupoliitika kriitikale; rõhutab praeguse valitsuse tegevust kui „tupikteed” ja soovib Riigikogu-ülest konsensust ning koalitsiooni ja opositsiooni ületavat lähenemist Rail Balticu küsimuses.
16 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kasutab konkreetseid näiteid ja numbreid: toiduainete hinnad on tõusnud viimase kahe aasta jooksul üle 40%, võrdleb Euroopa Liidu käibemaksuerisuste praktikaid (Austria, Belgia, Taani jne) ja esitab detailseid Euroopa näiteid; Rail Balticu projekti maksumuse tõusu (3,6 mrd → 23,8 mrd) ning riikide kogukulutuste erinevusi (Eesti ~1,35 mrd puudujääk, Lätis 9,60 mrd, Leedus 10,23 mrd) ning vajadust rahastusallikate ja maade omandamise korralduse ülevaatamiseks.
16 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleb aktiivse, kriitilise ja emotsionaalse tooniga; kasutab küsimusi, hüüatusi ja näiteid (nt Hispaania oliiviõli näide), rõhub praktilistele lahendustele ning kutsub üles bipartisanlisele ja valitsusvälistusele dialoogile; stiil on otsiv ja mõjukalt argumenteeriv, kuid mõnikord sodu ning rõhutatud emotsioonidega.
16 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb aktiivselt plenaaristungitel ja fraktsioonide koosolekutel; viitab järjepidevale eelnõude esitamisele (nt toiduainete käibemaksu alandamine) ja komisjonide moodustamise algatustele; rõhutab vajadust kiireks menetlemiseks ning püüab kujundada Riigikogu-ülest konsensust; mainib kavatsust eriolukordades ajastada arutelusid (nt Rail Balticu uurimiskomisjon kolmapäevale).
16 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kritiseerib praegust valitsust ja koalitsiooni; esituste kaudu näitab, et valitsuse majanduspoliitika ei toeta inimeste ostujõudu ja majandust ning toob välja, et opositsioon ja Keskerakond pakuvad alternatiive (nt käibemaksu alandamine) ning rõhutab, et koalitsioon ei toeta kõiki nende ettepanekuid; väljendab opositsioonilist toonust ainult poliitiliste ning protseduuriliste küsimuste osas.
16 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab vajadust laiapõhjaliseks koostööks: „Riigikogu-ülene” koalitsiooni ja opositsiooni ülene kokkulepe, soovitab Balti riikide parlamentide koostööd ning isegi Leeduga potentsiaalset ühist tööd Rail Balticu küsimustes; soovib koostööd korruptsioonivastase erikomisjoniga ja erinevate fraktsioonide kaasamist.
16 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendus regionaalsetele probleemidele Eestis (Harju- vs Kagu-Eesti palgatasemed ja toiduhinnad) ning Balti riikide kontekstile (Rail Balticu projekt, koostöö Läti ja Leeduga); rõhutas, et projekti rahastamine ja maade omandamine puudutab kõiki kolme Balti riiki ning selle mõju on piiratud mitte ainult ühes riigis.
16 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toiduainete hinnataseme leevendamiseks pooldab käibemaksu alandamist; kritiseerib maksukorraldust ja eelarveplaneerimise läbipaistvust; rõhutab vajadust tasakaalustatud finansmanistrateegia jaoks, et soodustada kohalikke tootjaid ja turismi, ning viitab võimalikele kulude piiramise ja tulude allikate otsimisevariantidele (tsitaadid eelarve kogusummade ja rahastuse aruteludest).
16 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Seisukoht keskendub inimeste toimetulekule ja elukallidusele: hinnatõusude leevendamine, regionaalne ebavõrdsus ja elatustase; rõhutab ühiskonna õiglustunnet ning vajadust vastuseid ja läbipaistvust rahastamise osas Rail Balticu kontekstis; turismi ja kohalike toodete tarbimise edendamine kui sotsiaalne kulu vähendamise mehhanism.
16 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhieesmärk: toiduainete käibemaksu alandamine (eelnõu esitlemine ja menetlusse võtmise püüdlus) ning Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamine (koalitsiooni ja opositsiooni ülene). Märgib, et mõnede eelnõude menetlus on varasemalt maha jäetud ning rõhutab vajadust jätkusuutliku ja läbipaistva seadusloomingu järele ning riigi ja Balti riikide koostöö suurendamist.
16 Analüüsitud kõnesid