Istungi profiil: Lauri Laats

Peamised teemad on usuvabaduse kaitse kirikute ja koguduste seaduse muutmise kaudu ning riigi eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse parandamine. Tegutsetakse valdkondade vahelise lõhe vältimise nimel ning rõhutatakse vajadust avaliku arutelu ja selgituste järele ministrite eelnõude kohta. Eeldatav lähenemine on kombineeritud poliitilise‑väärtuspõhisuse ning kohustuse tagada avalikkusele kontrolli, sealjuures kriitiline suhtumine kiiruste ja kabinetivaikuse praktika suhtes. Toetus on suunatud koostööle teistega ja eeskujuks peetakse Lauri Läänemetsa, et parandada arutelu ning avada teemad riigikogus enne kiireid otsuseid.

Esineja demonstreerib teadmisi eelarve ülesehitusest, mainides “tegevuspõhist eelarvet” ning programmidena liigendatud kulusid. Viidatud on konkreetseid probleeme (Rail Balticu kulud, leheküljenumbrite raskesti jälgitav loetavus) ning mõju Ülle Madise seisukohale, mis näitab tehniliste ja õiguspõhiste kaalutluste kasutamist. Tekib mulje, et kõneleja jagab ja kasutab majandus‑ ja eelarvealaseid arutlusi ning toob välja vajaduse selgust ja kontrolli rahastamisel.

Rhetorika on peamiselt kriitiline ja küsimustele suunatud, kombineerituna faktipõhise viitamisega. Ta kasutab selget ja otsustavat tooni, vahel kutsuvalt ning empaatiliselt kaitstes usulist vabadust, kuid samal ajal rõhutab avaliku aruandluse ja koostöö olulisust. Tekstides on nii otsesed küsimused kui ka mitteametlikud tunnustused, mis annavad kõnelevale isikule nii jõulise kui ka varjutava platvormi.

Kui ühel päeval esineb mitu kõnet (23.10), rõhutab ta ministeridele avatust ning eelnõude avalikku seletamist. Viitab plahvatuslike debatiteemadele (usuvabadus, eelarve läbipaistvus, umbusaldus Jürgen Ligi suhtes) ning kutsub kolleege aktiivselt osalema ja selgitusi jagama. Esineb regulaarselt Riigikogu täiskogu istungitel ning kasutab mitmeosalisi argumente, et mõjutada diskursiooni.

Peamine vastandlus on koalitsiooni ja reformierakondlikult kallutatud eliidi meetodid, mida süüdistatakse läbipaistmatuses ja kabinetivaikuses. Õhku visatakse kriitika eelarve vormide ja menetlemise viisi kohta ning vaadeldakse nõrku umbusaldust Jürgen Ligi suhtes, kuigi põhieesmärk ei ole personaalne rünnak, vaid eelarve ja protseduuride parandamine. Soovitud on suurem vastutuse ja avalikkusele arusaadava otsuste tegemise kultuur.

Kaasava lähenemise rõhutamine: kutsutakse kõiki ministreid eeskujuks Lauriks ja esindama oma eelnõusid avatud arutelul. Näidatakse valmisolekut koostööks ning koalitsioonide ja opositsiooni vahelise dialoogi soodustamiseks, rõhutades, et leitakse parimaid lahendusi läbi avatud seletuste ja ühiste eesmärkide. Samas on märgitud, et koostöö on oluline ka kriitiliste teemade korral.

Riiklikul tasandil keskendutakse Eesti laiemale usuvabadusele, riigi eelarvele ja rahvuslikule julgeolekule ning suurele avalikule arutelule Riigikogus. Tähelepanu koondub Eesti inimeste ja üldise riigieelarve korralduse ümber, mitte konkreetsetele piirkondadele või regioonidele.

Majanduspoliitikas on kriitikapõhine: eelarve on arusaamatu ja ei ole läbipaistev; kutsutakse üles selgusele ja loetavusele. Mainitakse maksumuusid (eriarstitasu, käibemaks, tulumaks ja aktsiisid) kui näiteid, mis on juba jõustunud, kuid mille vajadus ja mõju vajab täpsed selgitused. Jagatakse veendumus, et eelarve peab olema inimeste jaoks mõistetav ning ei toeta varjatud või raskelt jälgitavat kulutuste liikumist.

Religioosne vabadus on keskne ning rõhutatakse usuvabaduse säilitamist kõigi konfessioonide puhul. Samas tõstatatakse sooline võrdus ja naiste õiguste kaitse, kritiseerides naiste kohtlemist ja rõhutades vajadust austada kõigi liikmete väärikust ning vastu võtta vastutustlikke suhtumisi kõigis saalides. Samuti viidatakse ühiskondlikule solidaarsusele ning vajadusele vältida lõhe tekitamist usuliste rühmade vahel.

Olulised prioriteedid on kirikute ja koguduste seaduse muutmine (usuvabaduse kaitse tagamine) ning eelarve läbipaistvuse ja mõistetavuse parandamine, sealhulgas arutelude avatus ministeride tasandil. Esineja on nii eelnõude esitleja kui ka kriitik, kes rõhutab vajadust avaldade ja sekkumiste selgitustega. Mainitakse ka konkreetseid eelnõudega seotud ohverdusi ja niivõrd, kui kiiret menetlemist, kuid rõhutus on, et selgitused ja arusaadavus peab eelsete sammudena olema järjepidev.