Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-09-25
Poliitiline positsioon
Esineja on välispoliitikas kriitiline suuna muutuse suhtes ning rõhutab vajadust selge ja ühtse peaministri seisukoha järele. Ta toob välja, et Eesti hääletas ÜRO resolutsiooni Iisraeli-Palestiina alade okupatsiooni hukka mõistmiseks, kuid kaldus varasemast positsioonist ning liidrite tasandil on see tema sõnul vastuolus USA positsiooniga. Paljud poliitilised jõud ning eelnevad välisministrid on mures, mis teeb seisukoha selgitamise eriti vajalikuks. Positsioon on kriitiline ning suunatud valitsuse välispoliitika selguse ja järjepidevuse tagamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Speaker näitab rahvusvahelise välispoliitika teadmisi, viidates ÜRO Peaassamblee resolutsioonile, Euroopa Liidu soovitatavale ühisele positsioonile ja USA rollile. Mainitakse ka olulisi riikide positsioone (Saksamaa, Suurbritannia) ning arutletakse, milline on Lääne liitlaste ja Eesti koostöö kontekst. Viide Eerik-Niiles Krossi kommentaarile toob välja teadmise kriitilise debati ajaloolist tausta (vokaalne KGB-taktika tõlgendus) ja Marina Kaljurandi variandi argumenteerimise. Näidatakse järjepidevat arutelu välispoliitika teemadel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on kriitiline ja otsiv, kasutades otseseid küsimusi ning näiteid, et esile tuua erimeelsusi. Tone on ametlik, kuid emotsionaalse kogemuse kaudu muret väljendav ja välispoliitika üle arutlev. Tekst sisaldab viiteid varasemale praktikale ja kuulujutudele (“parafraseerida teie erakonna liiget”) ning aitab tugevdada debati jätkamiseks vajadust selge sõnumi järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kahe kõne koostis on sama päeva infotund 2024-09-25 raames; räägitakse jätkuvalt välispoliitikast ja ÜRO resolutsioonist. Esineja viitab eelnevale infotunnile ning esitab järjekindlalt küsimuse peaministri seisukoha kohta, näidates regulaarset tähelepanu ja järelepäringuid suuremas valitsusasutuste arutelus. Tekib püsiv järelepäringute ja arutelude muster välispoliitika teemadel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse välispoliitika suunale ja Margus Tsahkna ministri tegevusele; puudutatakse USA ja kohaliku liitlase positsioonide lõikumist ning nimetatakse muret tekitavaks arenguks. Otsene toon on kriitiline ning pretensioon, et PM ei ole esitanud selget seisukohta; mainitakse, et enamik poliitilisi jõude ja eelnevad välisministrid on selle arenguga concerned. Eesti 200’i mainimine viitab võimalikule erandile opositsioonis.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kaasamise ja arutelu stiil: esineja püüab edendada dialoogi, küsib otse peaministri seisukohta ja rõhutab, et koostöö ja arutelu välispoliitikas on hädavajalik. Ta viitab vajadusele selge ja ühtse vastuse saamiseks ning näitab valmisolekut koostööd jätkata, kui saadakse kindel suund. Samas on kriitiline toon, mis sunnib valitsust paremini selgitama oma positsiooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Suurim tähelepanu on ideedel ja otsustel, mis on rahvusvahelised: ÜRO ning Iisraeli-Palestiina teema, USA, Euroopa Liit, Saksamaa ja Suurbritannia välispoliitikas. Ei käsitleta otseselt regionaalseid Eesti-sisesed küsimusi, vaid keskendutakse globaalsele kontekstile ja liitlaste positsioonidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pole piisavalt andmeid
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Pole piisavalt andmeid
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Pole piisavalt andmeid
2 Analüüsitud kõnesid