Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-23
Poliitiline positsioon
Peamised teemad on välispoliitika järjepidevus ja selgus. Esineja on kriitiline Eesti 200 retoorika ja välisminister Margus Tsahkna tegevuse suhtes ning rõhutab vajadust hoida ja arendada diplomsaatilisi suhteid ning vältida segadust. Positsioon on kriitiline ja eesmärk on selge ning loodetav välispoliitika parema juhtimise suunas.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ta näitab teadmisi välispoliitikast, viidates ÜRO hääletusele ja Lähis-Ida küsimustele (Jeruusalemm, Hiina, Gruusia) ning komisjonide rollile. Tsiteerib vajadust väliskomisjoni arutelude järele enne otsuste tegemist ja rõhutab majandusdiplomaatika olulisust. Näitab tähelepanu nii poliitiliste sündmuste kui ka praktiliste diplomaadi tegevuste, sealhulgas saatkondade personalikultuuri ja töödega.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja on kriitiline, kuid mõõdukas ning kasutab küsimusi ja konkreetseid näiteid. Tekstides on parlamendiline vorm, tihti vormiline tervitus ja isiklikud tähelepanekud, mida tasakaalustab analüütiline kriitika. Rõhk on probleemide selgest kirjeldamisest ning võimalike lahenduste otsimisel välispoliitika kvaliteedi suurendamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kolm kõnet toimusid samal päeval (23.09.2024) plenaaristungil, keskendudes välispoliitika ülevaatele ja järelevalve küsimustele. Esineja viitab komisjonide rollile ja vajadusele aruteludes osaleda enne otsuste langetamist ning kasutab parlamendi järelevalvet kui pidevat tegevusviisi. Samuti viitab ta käesolevatele sündmustele (UNi hääletus, saatkonna asukoht) kui ajenditele aruteluks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse välispoliitikale ja Eesti 200 retoorikale ning ministri tegevusele. Toob esile segaduse ja ebapiisava selguse välispoliitikas ning vajaduse stabiilse suuna järele; kriitika on tugev ja põhineb eestvõttest puuduvast ühtsusest. Kompromissi soovi või konkreetseid alternatiivseid poliitikasoove esitab autori eesmärkidele vaatamata, keskendudes kontrolli ja selguse vajadusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja rõhutab parlamentaarset järelevalvet ja komisjonide kaasamist otsuste kõrvalepõikes, viidates väliskomisjoni aruteludele. Puudub selge näide ulatuslikust ühisest ettepanekute koostamisest, kuid kajastub valmisolek kaasata komisjoni ja aruteludesse. Näitab soovi parandada koostööd läbi järelevalve ja arutelude vormi.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvaheline, mitte domestiline. Mainitakse Gruusiat, Hiinat ja Jeruusalemma ning ÜRO-d ja Lähis-Ida poliitikat, mis näitab laia geograafilist tähelepanu ja rahvusvahelise diplomaatia konteksti. Keskmes on Eesti välispoliitika koordineerimine globaalsetes küsimustes.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse kontekstis rõhutatakse majanduslangust, vajadust haarata uusi turge ning majandusdiplomaatia tähtsust. Kritiseeritakse praktikaid, mis ei toeta ekspotordi või majandussidemete arengut, ning viidatakse saatkondade personalilise koondamisele Hiinas kui näitele ressursipuudusest. Ta rõhutab vajadust nähtava ja tõhusa majanduspoliitika järele välispoliitikas.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneviis keskendub parlamendi järelevalvele ja otsuste läbivaatusele, sealhulgas küsimustele enne ÜRO otsuste kinnitamist ning väliskomisjoni arutelude eeldusele. Puuduvad viited konkreetsetele seaduseelnõudele või -projektidele; fookus on protseduurilisel läbivaatel ja läbipaistvuse suurendamisel välispoliitikas.
3 Analüüsitud kõnesid