Istungi profiil: Lauri Laats

Eesti parlamendi liikmena on ta energiapoliitikas tugeva opositsiooni esindaja: ta on kindlalt vastu eelnõule, mis kiirendab meretuulikute ja teiste taastuvenergia investeeringuid, väites et see kahjustab tarbijate huve ja majanduslikku tasuvust. Ta rõhutab, et prioriteediks peaks olema odav elekter ning eelistab maismaa tuule- ja päikeseenergia lahendusi riigi tasandil, mitte merel paigaldatavaid lahendusi. Samuti rõhutab vajadust selge riikliku poliitika järele põlevkivi CO2-teemal ja olemasolevate töökohtade kaitsmisel, nähes selles pikaajalist majanduslikku stabiliseerimist. Positsioonil kajastub nii majanduslik kui ka regionaalne/kultuuriline tasakaalustatus, keskendudes tarbijahindade ja tööhõive hoidmisele.

Energiaturu majanduslikud analüüsid, sealhulgas tasuvus ja tarbijate koormus: rõhutab ülekandeliinide kulusid, dotatsioonide mõju lõpptarbijale ning majanduslike arvutuste tähtsust. Võtab arvesse loodus- ja kalandustegevuse sotsiaalseid ning keskkonnamõjusid ning argumenteerib nii rohelise kui fossiilse energia rolli koostoimes. Kritiseerib kiiret meretuulikute elavdust, viidates vajadusele selgete ja mõõdetavate näitajate järele.

Kriitiline ja lõppkokkuvõttes argumendile orienteeritud toon, kasutab retoorilisi küsimusi ja emotsionaalseid viiteid (nt “avalikust huvist üle sõitmine” ning “muinasjutt, et odav elekter tuleb”). Teksti struktuur on analüütiline, kuid kaasab ka sümpaatseid näiteid (kalurid, saarte kogukonnad), ning pöörab tähelepanu protseduurilisele aspektile (pausid, hääletused).

Osales aktiivselt plenaaristungitel 18.09.2024, esitas mitmeid kommentaare samas kontekstis ning rõhutas lisaaega (kolm minutit) ja saalihääletust. Korduvalt viitab kooskõlastusringile ning arutelude erinevusele, näidates pikaaegset püsivust energia teemal.

Oluline vastuvõtmise vastane positsioon eelnõule: Keskerakonna liige ei poolda meretuulike ja kiirete dotatsioonide suunamist ning rõhutab, et lõpptarbijad kannaksid suurimat koormat. Ta on kriitiline riigi plaani osas ja rõhutab majanduslikku mõistlikkust ning odava elektri tagamist; näitab vastumeelsust roheelike kavadel ja meretuulikutel, eriti saarte lähedal.

Kriitiline ja suuresti opositsiooniline koostööl. Viitab kooskõlastusringile ja erinevatele arvamustele, kuid ei näita laiapõhjalist kompromissivalmidust. Soovitused ja muudatusettepanekud nähakse läbi hinnangute ning omaotsuse säilitamise kontekstis.

Fookus regionaalsele mõjule merel ja saartel: rõhutab saareinimeste ja kalurite huve, kes võivad seoses meretuulikutega tööd kaotada või muutuda. Märgib merekeskkonna ja kalanduse kaitse olulisust ning kiirendab tähelepanu kohalikele kogukondadele.

Majanduslikud kaalutlusedena rõhutab ta tarbijate elektrihinda, riigi ja elanike raha kasutamist ning võrgutasude kasvavat koormust. On skeptiline dotatsioonide ja riiklike subsiidiumide üle ning väidab, et meretuuliku plaan nõuab suuri investeeringuid, mida lõpptarbija maksab. Soovitab alternatiivi: maismaa tuulepargid ja päikeseparkide arendamine, mis on majanduslikult tasuvamad.

Seisab paljus piirkondlike ja kogukondlike huvide eest: muret kala- ja merendustegevuse jätkusuutlikkuse ning saarte elanike elatise üle; rõhutab looduskaitse ja keskkonnamõjude tasakaalustamist ning kaitseb töökohti põlevkivi sektoris CO2-teemalise aruteluga.

Legislaatsioonis keskendub energiaalase eelnõu täpsustamisele: on vastu eelnõu kiiret vastuvõtmist, rõhutab vajadust põhjalikule majanduslikule hindamisele ning soovib näha muudatusettepanekuid ja lisaaega (nt muudatusettepanek nr 5) enne hääletust. Ta püüab suunata arutelu kooskõlastusringides mitmeparteilise vastastiku asemel konkreetsete, majanduslikult mõistlike lahenduste suunas.