Istungi profiil: Lauri Laats

Esinejad on tugevalt Tallinna Haigla ehitamise pooldajad ning näevad selles projekti kui riigi tervishoiu struktuuri olulist arengut ja erakondadeülest koostööalust eesmärki. Nad kriititseerivad Reformierakonna ja koalitsiooni varasemate otsuste poliitilist mängu ning rõhutavad vajadust ühiselt vastutust võtta ja projekti edasi viia. Positsioon on poliitiliselt jõuline ning keskendub riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö B-opositsioonina ning rahastuse kindlustamisele Euroopa Liidu vahenditega. Samas rõhutatakse, et majanduslik ja sotsiaalne mõju tuleb aktsentseerida ning otsused peavad olema tulevikupõhised ja mõõdetavad.

Kõnede autoridel on näha tugevat tervishoiu rahastuse ja majanduse seoste oskust: esile tuuakse haiguspäevade arv ja juhtumite ulatus (3,4 miljonit haiguspäeva aastas, 417 000 juhtumit), ning majanduslik mõju (2–3% SKP-st, 800–1,2 miljardit eurot kaudseid kulusid). Arutlused hõlmavad haigushüvitise muudatusi, tööandja ja riigi koormuste jagamist ning kasulikkuse hindamist investeeringu kaudu (49,3 miljonit lisakulude arv). Esitatakse konkreetsed andmepõhised kaalutlused, mis keskenduvad tervishoiu rahastamise ja majanduse sidususele.

Rõhk on faktidel põhineval argumendil segatuna emotsionaalse pöördumisega: esinejatel on kriitiline, kuid siiras toon, kombineerituna kinnitavate ja kutsuvate lausetega (“palun hääletage”, “toetage seda eelnõu”). Kasutatakse lühikesi, meeldejäävaid viiteid ajaloolistele sündmustele ja numeratsiooni, et suurendada usaldusväärsust ning kõnekäigule lisada rutiinse formaalsuse kõrval veidi entusiasm. Tekstides on korduvad stiilirõhutused ja rahvuslik ühendav keel.

Kõned toimuvad 15.01.2025 plenaaristungil, kus arutatakse Tallinna Haigla ja seotud eelnõude ning tööjõuhaiguste hüvitiste küsimusi; ilmub selgelt korduv taotlus eelnõude toetuseks ja hääletuseks ettevalmistamiseks (“Palun hääletage”). Esinejate vahel on järjepidev viide erakondadeüleste eesmärkide ja koostöö nimel, kuid samas kajastuvad ka kriitilised märkused varasemate otsuste kohta.

Peamised kriitikud on Reformierakond ja kontrollgrupid, keda süüdistatakse poliitilise mängu ja otsuste edasilükkamises; kritikaga seotakse varasemad valitsus- ja koalitsioonide nihked (nt 2022) ning Euroopa Komisjoni raha kasutamise viimane edasiliikumine. Kritika on eesmärgipärane (poliitiline ja protseduuriline), rõhutades “õige” juhendamise asemel poliitilise vastutuse puudumist. Intensiivsus on mõõduka kuni tugeva kriitika tasemel, kuid otsest kompromissi välistust ei loe siiski välja kui peamist stiili.

Keskne on erakondadeülene koostöö ja ühiselt liikumise vajadus; lauseid nagu “erakondadeüleselt” ja “koostöö” rõhutavad valmisolekut ühiseks tööks ning on esitatud erinevate fraktsioonide toetus- või vastuväited kui osa laiemast konsensuse otsimisest. Toetus on esile tõstetud ka avalduste kaudu (nt Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid) ning kutse ühiseks hääletuseks on korduv motiiv.

Sõnumites domineerib Tallinna piirkondlik fookus: Tallinna Haigla, Lasnamäe linnaosa, Narva maantee piirkond ning Tallinna linnavalitsuse huvi. Samuti mainitakse Harjumaa, kuid peamine tähelepanu on Tallinnal ja linna tasandil tehtavatel otsustel.

Majandusseisundit käsitletakse kui kriitilist konteksti haigla ja tööjõu hüvitiste arutamisel. Toetatakse investeeringut, mis toob majandusele tulu ning mille korral riik suurendab vastutust ja maksuluure; esitatakse arvulised näited (49,3 miljonit lisakulusid, 2%–3% SKP-st väärtus otsest kulu, 800–1,2 miljardit eurot kaudsed kulud) ning rõhutatakse, et lisandväärtus ja SKP kasv kompenseerivad investeeringu.

Põhirõhk on töötervisel ja haiguslehtedel: eesmärk suurendada haiguslehtede turvalisust ja töötajate sotsiaalseid tagatisi. Esitatakse mõtteviis, et haiguslehe võtmine ei peaks olema tööandja või töötaja ainus koormus, vaid riik peaks suurendama sotsiaalset kaitset (80% hüvitis, alustades teisest päevast). Rõhutatakse töötajate tervist, tööandjate ja riigi vastutuste tasakaalustamist ning üldist majanduskasvu läbi tervemate töötajate.

Põhiline seadusloomeline fookus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muudatused, mis kehtima hakkavad 1. juulil 2025 ning mille kohaselt haigushüvitise maksmise kord muutub nii, et töötaja kataks esimese päeva, tööandja teisest kuni neljandani ning Tervisekassa alates viiendast päevast; eelnõu rahastamine ja majanduslik mõju on samuti keskne. Samuti keskendutakse riigi ja omavalitsuse soovile, et projekt saaks kiiresti ellu viidud ning raha voog oleks korrapäraselt suunatud haigla valdkonda.