Istungi profiil: Lauri Laats

Kriitiline ja murelik sotsiaalpoliitika kriitiline analüüs: rõhutatakse, et sotsiaalabi süsteem on killustatud ja keskendub liigse bürokraatia ning inimeste heaolust tuleneva efektiivsuse puudumisele; nõutakse süsteemi ümberkujundust, et keskenduda inimese vajadustele ning vähendada vaesust ja ebavõrdsust. Tugev rõhk on toimetulekutoetuse ebavõrdsusel, pensionide maksustamisel ning puudega eakate toetuste jätkusuutlikkusel; soovitakse järelemõtlemist ja rahastuse suurendamist ning koalitsiooni poliitikate ülevaatust. On tugevalt opositsiooniline koalitsiooni sotsiaalpoliitikale ning rõhutab vajadust arvestada Riigikontrolli ja elanikkonna nähtud puudujääkidega, niivõrd kui need puudutavad inimeste elukvaliteeti ja väärikust.

Kasutatakse Riigikontrolli raporti järeldusi, 2022–2024 statistikat ja rahastuse numbreid (nt 22,5% suhtelises ja 3,5% absoluutses vaesuses, 350 000 inimest; puudega eakate toetusmäärad 12,79/26,85/40,91 eurot; 170% elukalliduse tõus; KredExi renoveerimisrahastuse summaarne suurus). Esiletõstetud on riigi ja kohalike omavalitsuste eri praktikad ning vajadus riigi suurema tähtsusega kulutuste ja rahastuse järele. Näitab tugevat andmete ja faktide põhist lähenemist sotsiaalsete probleemide arutamisel.

Tõsine, formaalne ja küsimustele orienteeritud kõnevõtt; kombineerib materjali ja statistika esitamist küsimuste vormis, mis sunnivad vastama ministrile ja valitsusele. Kasutab otseseid üleskutseid ja järelepärimisi ning vahel ka emotsionaalset toonust inimeste olukorra rõhutamiseks; säilitab riigikogu menetluslikke kontakte ja publitseerib kriitilist, kuid konstruktiivset kriitikat.

Kõned toimuvad peamiselt sama plenaaristungjärgu raames (15. kuni 27.05.2024), pidev osalemine ja arutelu ning ministrilt vastuste küsimine. Kasutatakse eriistundlike märkuste vormi (näiteks “palun kolm minutit juurde”) ning viidatakse raportitele ja arupärimiste kaudu teemade jätkuvale käsitlemisele. Sõnavara on lüüriliselt formaalne, kuid sisult tihedalt kontakti hoidva ning uuringulise.

Peamised kriitikud on valitsuskoalitsioon ja sotsiaalministeerium, keda süüdistatakse süsteemi puudulikkuses, ebavõrdsuses ja rahastuse hilinemistes. Tugev tähelepanu sellele, et senised lubadused (nt tulumaksuvabastus pensionile) ei ole täidetud või on tagasi pööratud; kriitiline toon on arutlev ja nõudlik, kuid mitte täielikult sabotööriline, keskendudes valitsuse kohtadele ja otsuste ülevaatusele.

Kriitiline, kuid avatud dialoogile: esitatakse küsimusi ja kutsutakse valitsust ning Riigikogu liikmeid otsuseid üle vaatama ning arutelu jätkama; rõhutatakse vajadust rahastuse ja poliitikate läbivaatamiseks ning koostööks edasiste lahenduste leidmiseks, kuid konkreetseid koostööleppeid või ühistegevusi ei esile tõsta. Diskussioon on peamiselt kontroll- ja paranduskeskne.

Põhirõhk on rahvuslikul tasandil ja üldised piirkondlikud erinevused (maakonnad, piirkondlike võrgustike toimetulekutoetuste rakendamine) ning linnaosad nagu Mustamäe; mainitakse piirkondlike renoveerimise väljakutseid ja panganduslikke piiranguid, mis mõjutavad eri piirkondade majanduslikku olukorda. Seesugused viited näitavad nii rahvusvahelise kui riigi tasandil paiknevat tähelepanu piirkondlikule eriomasele kontekstile.

Majanduslik eristus: soovitakse suurendada sotsiaaltoetuste ja majapidamiste toimetuleku toetamist ning kritiseeritakse pensionide maksustamist, mis on seotud valitsuse lubaduste rikkumisega; rõhutatakse vajadust suuremate rahastuste ja Euroopa vahendite kasutuselevõttu elamufondi renoveerimisel. Kiidetakse rahastust puudutavate plaanide läbipaistvust ja kooskõla riigi eelarvega; kriitiliselt hääldatakse juhiseid, mis võivad suurendada elanikkonna koormust (nt tulumaks pensionidele).

Põhiteemad on vaesus ja ebavõrdsus, puudega inimesed ja eakad ning nende toetus, sotsiaalabi süsteemi efektiivsus ja väärikus; rõhutatakse, et inimesed ei tohi olla süsteemi tõttu “jooksutatud” ja vajadus on parendada toimetulekutoetuse ja muude sotsiaalsete abivõIMALUSTE kättesaadavust ning õiglust. Esitatakse kriitikat kõrge hinnaga elukalliduse mõju osas; rõhutatakse vajadust inimeste väärikuse ja elatustaseme parandamiseks.

Prioriteedid hõlmavad sotsiaaltoetuste süsteemi reformi, toimetulekutoetuse ja pensionsuste maksustamise ülevaatust ning elamufondi renoveerimise rahastamise korraldamist (KredExi vahendid, Laenud, Euroopa rahastuse kasutamine). Esitletakse küsimusi ja kutsutakse valitsust ning Riigikogu liikmeid otsuseid üle vaatama ning vajadusel seadusandlikke muudatusi ette võtma. Tõstatatakse rahastuse täpsed kogused ja ajakava (2024–2025) ning plaanide teostatavuse kontroll."