Istungi profiil: Lauri Laats

Esimene kõne on jõuline kriitika energiapoliitika osas, rõhutades universaalteenuse paindumatust ja tarbijate lõksus olemist. Ta on tugevalt vastuolev praegusele universaalteenuse mudelile ning toob välja vajaduse lõpetada see ning asendada see turupõhise hinnaga koos vajadusel siirdega subsideerimisele heade ja halbadel aegadel; rõhk on kiirete poliitiliste otsuste tegemisel. Teises kõnes näitab toetust jalgpallihallide projektile ja soovib saada valitsuselt plane continuition, kuid keskendub pigem küsimusele kui põhikriitikale; ei ava tugevat opositsiooni jalgpalliinvesteeringute suhtes. Kokkuvõttes on positsioonid suunatud paindliku, konkurentsivõimelise majanduse poole ning infrastruktuuri edendamisele valitsuse tegevuses.

Näitab tugev arusaam elektriturust ja universaalteenuse mehhanismist, kasutades konkreetseid näiteid ja numbreid (19 senti universaalteenuse hinnana, võrreldes maandumiskõikumistega 6–12 senti kilovatt-tunni kohta, 150 000 tarbijat). Viitab ajale, millal valitsus lubas asjaga tegeleda (2022–2023) ning toob välja vajaduse parematele/meeldivamatele lahendustele; kasutab struktureeritud arvulisi tõendeid ja ajastuslikku analüüsi. Jalgpallihallide projektide loetelu näitab teadmisi infrastruktuuri arendamise teemadel, kuid kirjeldus on peamiselt ideeline, mitte tehniline.

Kuidagi data-keskne ja kriitiline toon, millele lisanduvad üheselt erksad, konkreetsete näidete ja arvuliste võrdluste kasutus. Kasutab retoorilisi küsimusi ja otsustavat stiili ning rõhutab kiireid lahendusi ja paindlikkust. Samal ajal on teine kõne lõpetatud sõbraliku, küsimusliku tooniga, rõhutades koostöövajadust ja positiivset mõju spordiarendusele. Üldiselt segu soliidse vormi ja emotsionaalse, mõtestatud argumentatsiooniga.

Käib aktiivselt samal plenaaristungil ja esitab kaks kõnet samal päeval (kaugemalt energiapoliitika ja spordiarenduse teemad). Kasutab ajaloolisi viiteid (2022–2023 olukorrad) ja andmeanalüüsi ning näitab valmisolekut osaleda aruteludes ja esitada küsimusi valitsusele. See kajastab regulaarset, aktiivset osavõttu plenaaristungitel.

Valitsuse energiapoliitika osas on tugev kriitika: universaalteenuse hinnakujundus on paindumatu ja tarbijad on maksma jäänud, mistõttu nõutakse süsteemi muutmist ja kiireid otsuseid; kriitika on mõnes mõttes terav ja peegeldab poliitilist vastasseisu. Jalgpallihallide teemal on toon küsitlev ja koostööaldis, rõhutades vajadust valitsuse plaani jätkamiseks, ilma tugeva vastandumiseta.

Mainib kolleegi Mardiga ühtimist ning kajastab valmisolekut pakutud alternatiivide ja paindlike lahenduste rakendamiseks. Näitab koostöövalmidust (nt “Ma nõustun ka Mardiga”) ja soovib bipartisanset, praktikapõhist lähenemist energiapoliitikas; jalgpallihallide küsimuses küsitlev, kuid mitte tugeva opositsiooniga.

Ei keskendu konkreetsetele piirkondadele; mainitakse universaalteenuse mõju üle kogu riigi tarbijatele (kuni 150 000 inimest). Kõne teises osas on piirkondlikuna fookuses spordiarenduse infrastruktuur ning nimekirjas on mitmed linnad: Rapla, Haapsalu, Viljandi, Pärnu, Tartu ning Narva, Viimsi, Kuressaare, Paide, Rakvere, mis viitab laialdasele regionaliseeritud huvide tähelepanule.

Majanduspoliitika keskmes on turupõhine hinnakujundus ja konkurentsivõime tugevdamine, milles universaalteenus tuleks lõpetada ning asendada boonus- või subsideerimismeetmetega heade ja halbadate aegade ajal. Föderaalne rõhk on kiiredel otsustel ja paindlikkusel, et vältida viivitusi. Spordiarenduse investeeringute jätmine viitab investeerimis- ja infrastruktuuriostude toetamisele, kuid konkreetset majandussüsteemi reformi kohta öeldakse üldiselt.

Not enough data. Käsitletud teemad on peamiselt majandus- ja infrastruktuuri küsimused (energia tarbijaid kaitse, sportlike infrastruktuuride arendamine), kuid ei puuduta laiaulatuslikult sotsiaalseid küsimusi nagu LGBT-rights, abord, immigratsioon või politseiinstitutsioonide muudatused.

Põhirõhk on eelnõu, mis puudutab universaalteenuse lõpetamist ja hinnamudeli muutmist ning suureneva paindlikkuse ja kiirete otsuste vajaduse esiletõstmine. Samuti arutatakse infrastruktuuri investeeringu küsimust jalgpallihallide jätkamise kontekstis ning valitsuse plaani osas, kas ja kuidas projektiga jätkata.