Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-24
Poliitiline positsioon
Kaldub Rail Baltica projekti (rahastus, tulevik) edasikindlalt toetamisele, kuid rõhutab, et see tuleb teha läbipaistva äriplaani, majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude põhjal. On kriitiline senise eelarve ja hoolduskulude prognooside osas ning kutsub kaasama laiemat poliitilist valikut ning Läti ja Leedu kolleege; samas rõhutab vajadust regionaalsete investeeringute suunas edasi liikumiseks. Väidab, et kompromiss ja laiapinnaline konsensus on eelduseks, ja võtab vajaduse korral vastu teistsugused otsused. Sõnum: jätkame, kuid ettevaatlikult ja läbipaistvalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kasutab konkreetseid näitajaid ja ajaloolisi viiteid (2000, 2011, 2017, 2019) Rail Balticu projekti eeldatavate kulude kohta ning viitab riigikontrolli väljatoodud summadele. Esitab kriitikat projekti äriplaani ja rahastuse kohta ning toob välja oodatud ja väga kõrged hoolduskulud. Demonstratiivne teadmistebaas infrastruktuuri hindamisel, keskkonnamõjudel ning majanduslikul kontrollil.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rõhk on combatiivne ja otsekohene, kasutab küsimusi ja emotsionaalseid tõukepunkte (nt „puhas kahepalgelisus”) ning sekka nostalgiat ja sarkasmi roheliste suhtes. Kombineerib emotsiooni ja faktipõhiseid numbreid, kuid üldtunnustatud vormis on kõneja ning kriitikastruktuuri. Väga otsene, mõjukalt provokatiivne ja veidi humoristlik.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Viitab varasematele aruteludele ja uuringutele (2000–2019), keskendub plenaaristungile 24.09.2025 ning soovitab luua uurimiskomisjon ja kaasata Läti ning Leedu kolleegid. Rõhutab vajadust jätkata dialoogi ning esitab ettepaneku viia erinevate erakondade esindajad laua taha. Näitab järjepidevat tähelepanu riiklikule ja regionaalsele arutelule; korduvalt mainib, et projekt ei ole lõpule viidud.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitiline Rail Balticu projekti rahastuse ning keskkonnamõjude suhtes; kritiseerib seniseid otsuseid ja hüljatud uuringuid ning rõhutab vajadust peatada või ümber hinnata, kui puudub tugeva äriplaan. Võrdleb rohelise kiri ja tegeliku tegutsemise vahelist “rohepesu” ning on kriitiline rohelistest ja osadest erakondadest. Mitteavaldatav täielik vastuseis, kuid tugevalt vastandav juriidilisele ja majanduslikule plaanile.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Soovib laiapõhjalist koostööd, kutsudes erinevaid erakondi ning Läti ja Leedut laua taha arutama. On valmis kompromissidele ja laiapainelisele otsustele, kui projekti jätkamine tõsiselt kontrollitakse ning kui osapooled nõustuvad katseperioodi või uurimiskomisjoniga. Rõhutab, et koostöö ja konsensus on edasiliikumise eelduseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Eelistab regionaalseid investeeringuid Eesti teedevõrku ja regionaalse majanduse stimuleerimist (nt Tallinn–Tartu–Pärnu). Tähelepanu keskmes on regionaalse liikumise ja kaubavaatuste kiirus ja turvalisus ning regionaalse arengu potentsiaal, mida Rail Baltica hüljab potentsiaalselt. Samuti rõhutab vajadust kaasata Lätit ja Leedut Balti regioni koostööks.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Põhirõhk eelarve ja rahastuse läbipaistvusel ning reaalsel kulutuste hindamisel; kritiseerib prognoositud hoolduskulusid ning leiab, et raha tuleks vajadusel suunata peatrassidele, teedevõrgule ja regionaalsele ühenduvusele. On skeptiline suuremate projektide majandusliku tasuvuse suhtes ning rõhutab, et reaalseks vajaduseks on kontrollitud kulud ja realistlik eelarve.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamiselt keskendub keskkonna ja jäätmekäitluse teemadele, rõhutades rohelistes ja keskkonnakomisjonis tekkivaid „rohepesu” kirjeid ning ruumi konfliktiks: metsade raiumine vs keskkonnakaitse. Esiletõstetud on keskkonnaküsimused, jäätmete sorteerimine ja roheline mõtteviis vs majanduslik areng.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kutsung uurimiskomisjoni moodustamiseks ja laiapõhjalisele arutelule, kaasates erinevaid erakondi ning Läti ja Leedut; rõhutab vajadust Parlamentaarse kontrolli ja otsuste läbipaistvuse järele ning soovib seaduses või komisjonide tasandil selgemaid jälgimismehhanisme. Näitab alternatiivseid seaduslikke ja administratiivseid samme projektide läbivaatuseks.
3 Analüüsitud kõnesid