Istungi profiil: Lauri Laats
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
2024-03-13
Poliitiline positsioon
Kõige märgatavam positsioon rõhutab kodumaise toidutööstuse kaitset ja toidujulgeoleku tagamist; on tugevalt kriitiline senise turupõhise reguleerimise suhtes ning rõhutab vajadust riigi eesmärkide seadmiseks toiduvaldkonnas. Ta rõhutab Eesti suutlikkust toita oma rahvas ja vähendada importi, seeläbi propageerides riigi sekkumist tootjate nimel. Energiapoliitika omaksvõtmine ja 2030. aasta eesmärkide seos toidupoliitikaga viiteid, mis näitavad kinnisust iseseisva tootmise suhtes. Eesmärk on policy- ja väärtuspõhine, rõhuasetus riigi sekkumisele toidutootmises.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kataloogis selgelt esile kerkivad teadmised toidusektori struktuurist ja toidujulgeolekust (40% imporditud tooted, 42% toiduhindade tõus). Viitab regionaalsele konkurentsivõimele ja tootjate sulgemistele (Kehtna, Rahinge, Vasula) kui näidetele majanduslikust surve alt. Mõistab energiapoliitika seoseid ning 2030. aasta eesmärke Eesti energiatootmise osas, viidates toiduvalikutega sarnastele eesmärkidele. Kasutab konkreetseid näiteid ja andmeid, et põhjendada poliitilist seisukohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rõhk on kiire, probleemikeskne ja faktidele toetuv; kasutab retoorilisi küsimusi ning kaasavat „meie“-kõnet, et suurendada osalust. Kõneviis on peamiselt kriitiline, kuid püüab olla tasakaalustatud ja tulemustes XX; kasutab konkreetseid näiteid ja emotsionaalset rõhku toidukriisile ning julgeolekuküsimustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Osaleb infotunnis ja viitab hiljutistele sündmustele (tootjate sulgemised Kevadisel perioodil, 2024) ning kultiveerib regulaarset osalust: mainib, et on mitu korda esitanud ettepanekuid ja palub valitsuse nägemust. Viitab konkreetsetele kogukonna ja tööstuslike objektide tagajärgedele (Kehtna, Rahinge, Vasula). Näitab regulaarset, püsivat osalemist aruteludes.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika suunab senisele valitsusele ja turupõhisele poliitikale, mis puudutab tootjate toetamist; rõhutab vajadust riigi sekkumise järele. Teises osas vastandub automaksu ideele ja esitab kolm ettepanekut – näitab tugevat vastuseisu kindlatele maksupunktidele ning rõhutab majanduse ja tarbijate kaitset. Intensiivsus on tugev, maskeerimata; soovitakse kompromissi ja avatud arutelu, kuid ei näidata soovi loobuda põhilistest eesmärkidest.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab valmisolekut koostööks, esitab mitu korda ettepanekuid ja palub valitsuse poolehoidu. Ta rõhutab vajadust kuulata valitsuse nägemust ning on valmis jätkuvalt koostööd tegema konkurentide või kolleegidega, et edendada toidu- ja energiapoliitikat. Tuleneb jaemõõtlikust koostöövalmidusest, kuid samal ajal rõhutab kindlaid eesmärke ja sekkumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhutab regionaalseid näiteid: Kehtna Lihatööstus, Rahinge Lihatööstus (Tartu), Vasula Lihatööstus; kasutab neid näitena kohaliku industriaaluse survemehhanismi kohta. Lisaks mainib Lääne-, Ida- ja Kesk-Eesti tootmisvõrgustikku ning arutleb Läti, Leedu ja Poola toodete osatähtsuse üle poelettidel, mis fookustab riigi regiooni sisestatud tootjatel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduskäitumise valik keskendub kaitsele kodumisele tootmisele ja toidukindlusele; pooldab riigi sekkumist tootjates ning kavatsetakse vastu astuda impordile ja väliskonkurentsile. Nagu näitab 42% toiduhindade tõus ja 40%-line import, rõhutab vajadust Eesti energiatootmise ja toiduvarude tagamiseks (2030. aastal) ning auto- või maksusoodustuste vastandamisel—ei toeta automaksu ning näeb potentsiaalsetele maksukohustustele lahendusi. Jaotatud fookus: majanduslik kasv koos sotsiaalse kaitsega tarbijate hindade ja toidujulgeoleku kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalse mõõdu välja toob tarbija kindlustunde ja toidujulgeoleku teema; rõhutab, et kodumaised toiduaineid peab olema saadaval ning hinnad taskukohased, mis mõjutab elanikkonna heaolu. Puudub laiemad sotsiaalprotsessid (nt sooküsimused või LGBT-teemad) – keskendutud on majandus- ja tarbijakaitse küsimustele ning toiduvõrgu turvalisusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislaatori prioriteedina esiletunduvad toidutootmise ja energiapoliitika seadusloomed: eesmärkide seadmine toiduvaldkonnas ning riigi sekkumise mehhanismide väljatöötamine, et tagada toidujulgeolek. Ta on esitanud ettepanekuid ja soovi kuulata valitsuse nägemust, kuid konkreetsed seaduseelnõud pole täpsustatud; rõhuasetus on valitsuse ja parlamentaarsete meetmete koostöö ning eesmärkide seadmine toidu- ja energiasektorites.
2 Analüüsitud kõnesid