Istungi profiil: Lauri Laats

Esineja pooldab rohepööret, kuid rõhutab majanduslikku mõistlikkust ja tarbijate huvide kaitset: roheline siht on oluline, kuid elektrihinnad ja konkurentsivõime on prioriteetsed ning toetuvad kogutavale teabele ja praktikale. Ta soovib kiiresti arendada maismaavõimsusi ning parandada jaotust ja võrke, samal ajal vähendades bürokraatiat, et saavutada stabiilne ja taskukohane energia. Tuumaenergia kohta on ta ettevaatlikult kriitiline ning näitab vajadust põhjalikuks aruteluks, kuid ei välista tulevikus alternatiive nagu gaasiturbiinid vesinikuga; üldine positsioon on tasakaalustatud ja pragmaatiline. Üldine eesmärk on riigi konkurentsivõime ja elanikkonna tarbija-huvide tasakaal dannega, mitte impulsiivne ideoloogiline joon.

Kohapeal on ta näidanud tugevat tehnikat ja energiapoliitika teadmisi: on välja pakkunud konkreetseid numbreid (3000 MW praegust võimsust ja vajadust lisada umbes 2500 MW), arutleb võrguinvesteeringute ja välisühenduste üle. Teemadena keskendub ta võrgutasude, taastuvenergia tasu ja aktsiisi kui elektrihinna komponentidele, meretuulepargid vs maismaatuul, ning tuumajaama ja gaasuturbiinide potentsiaalile vesinikuga tulevikus. Ta rõhutab vajadust efektiivsete protsesside ja kiiresti teostatavate lahenduste järele ning teeb tihedat seost tehniliste näitajate ja majanduslike mõjudega.

Rõhk on analüütilisel ja faktidel põhineval toonil, kasutades ka väliskõne autoriteetide näiteid (näiteks Belgia keskpanga juht) oma argumentide toeks. Tekst sisaldab küsimusi publikule, selgitavaid numbreid ja pragmaatilisi jooni; omab rahuliku, kuid sihikindla ja mõneti lõpuni läinud lähenemist, mis püüab segada emotsionaalset ja loogilist argumentatsiooni.

Kolm kõnelejat kõneles 7. märtsil 2024 plenaaristungil energiaküsimustest, näidates jätkuvat ja struktureeritud debatti energeetikapoliitikast. Tekib mulje regulaarse ja pideva arutelu formaadis, kus arutelu jätkatakse erinevates vormides ning viidatakse OTRK algatustele ja edasisele arutelule.

Kriitika keskmes on rohepöörde majanduslik kulu ja energiaturu mõju tarbijatele: Belgia keskpanga juhi väide „rohepööre ei tee meid rikkamaks” ning Riigikontrolli hinnang, et puudub hea vaade või plaan energeetikamajanduses, esitatakse kui oluline vastuväide. Kriitikat esitavad erinevad osapooled ning debatti nähakse kui vajalikku, kuid samas rõhutatakse vajadust leida tasakaal, mis ei kahanda konkurentsivõimet ega tarbijate huve. Intensiivsus on kõrge, kuid kriitika on esitatud kui osa demokraatlikust arutelust.

Avatud arutelu ja valmisolek jätkata ja kaasata teisi vorme; rõhutatakse bürokraadiat kiirendada ja koostööd nii sise- kui välispoolsete partneritega (Põhjamaad, lõunanaabrid) võrkude arendamisel. Esineja näitab soovi katta erinevaid osapooli ja püüda leida lahendusi läbi konsensuse ja mitmes vormis arutamise.

Nationaalne ja rahvusvaheline tasand: keskendub Eesti energeetilise julgeoleku ja konkurentsivõime säilitamisele ning Euroopa Liidu ja Pariisi kokkulepete mõjusti arutelule. Mainitakse välisühenduste tähtsust (Põhjamaadega ja lõunanaabritega) ning Euroopa kontekstis toimuvat, sealhulgas USA-EU konkurentsi ja Pariisi kokkuleppe rakendamist Eesti jaoks.

Majanduslikult pragmaatiline ja tarbijate hindade kaitse keskne: tunnistatakse, et rohepööre tõstab kilovatt-tunni hinda ning seetõttu on vaja odavama ja kindla tarne tagamiseks praktilisi lahendusi. Toetatakse maismaa võimsuste ja kohese võrgutegevuse kiirendamist ning välisühenduste arendamist, sageli ilma liigselt dotatsioonideta; prioriteediks seatakse konkurentsivõime ja tarbija hindade kontrolli ning effektse riigi investeeringu kasutuselevõtt.

Konturssioon keskendub tarbija hindadele ja ausale kommunikatsioonile: rõhutatakse, et energiakujundus peab olema aus tarbijate ees ning arutelu peab märkama, et rohepööre ei ole lühiajaliselt odav. Erinevates osades pööratakse tähelepanu elanikkonna huvide kaitsele ja majanduslikele mõjudele ning rõhutatakse tarbijate jaoks mõistliku energia kättesaadavust.

Prioriteedid on energeetikamajanduse juhtimine ja võrkude arendamine: on rõhutatud maismaa võimsuste (tuul, päike) täitmist ning välisühenduste loomist, bürokraadiakraani vähendamist ja kiiresti teostatavate regulatiivsete muutuste vajadust. Arutatakse tuumaenergia ja gaasuturbiinide rolli ning vesiniku tuleviku võimalusi, kuid konkreetseid seadusandlikke ettepanekuid esile ei tooda; rõhk on jätkuval arutelul ja korraldamisel teistes vormides.