Istungi profiil: Lauri Laats

Opositsiooniline esindaja, kelle keskne tähelepanu on maksupoliitika kriitikal ning elukalliduse ja vaesuse vähendamisel. Ta on tugevalt vastu praeguste maksutõusude ja tarbimismaksude laienemise kiirendamisele, viidates, et need suurendavad ebavõrdsust ja mõjutavad eriti madala ja keskmise sissetulekuga inimesi. Ta märgib, et varasem tulumaksu langetamine koos maksude üldise kärpimisega süvendas vaesust, ning näeb pangamaksu ja teisi otsuseid kui potentsiaalseid õiglasemaid panuseid, mida tuleb kaaluda. Lõpuks rõhutab vajadust ausa arutelupisatsi ja koostöö tõttu lahenduste leidmist, mitte poliitilist oppositsiooni kinnikasvamist.

Ta demonstreerib maksu- ja tarbimispoliitika teadmisi: kasutab konkreetseid numbreid ja näiteid (käibemaks 20%→22%, prognoositi 1,6% mõju, tegelik 5% elukalliduse kasv). Viitab kahele valdkonnale – maksude struktuuri ning nende mõju tarbijahindadele ja vaesusele. Toob esile ajaloolise kogemuse 2003–2005 tulumaksu langetamise mõjusid, kasutades neid argumentides, et sotsiaalpoliitika peab olema seotud maksudega. Näitab järjepidevat tähelepanu maksu-uudatustele ja nende efektiivsusele.

Kriitiline, kuid faktidel põhinev ja küsitlev; kasutab parlamendile omast vormi küsimuste ja argumentide kombinatsiooniga. Tõstab esile konkreetseid numbreid ja ajaloolisi näiteid ning püüab tõendada, et valitsuse poliitika ei vasta inimeste vajadustele. Võimaldab tugeva emotsionaalse motivaatori kaudu viidata elukallidusele ja vaesusele, kuid hoiab suhteliselt formaalse ja argumentidele keskenduva tooni.

Osaleb aktiivselt plenaaristungil samal päeval ning esitab mitu kõnet; kasutab arupärimisi ja kriitilist küsimustikku. Viib läbi järjestikuseid jutu- ja aruteluhetki, viidates nii tänase arutelu kui varasemate valitsuste otsustele. Korduvalt rõhutab vajadust vastuseid ja konkreetseid ettepanekuid, näidates järjekindlat aktiivsust tervese maksupoliitika teemal.

Kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes: rõhutab elukalliduse ja vaesuse kasvu ning süüdistab praegust koalitsiooni uute maksude kehtestamises. Ta on kriitiline nii tarbimismaksude kui ka tulevaste maksukorralduste suhtes ja vaidlustab valeennustusi ning varasemate otsuste mõju. Samas esitab ettepanekuid ja näiteid, mis näitavad vajadust muutuste tegemiseks, kuid ei luba valitsusega lihtsat kokkulepet.

Kutsub koalitsiooni kuulama ja kaaluma ettepanekuid (nt pangamaksu ja mitte maksukoormuse edasist suurendamist). Ei välista koostööd, kuid rõhutab, et lahendused peavad olema kuulatavad ning kaasavad erinevaid arvamusi. Viitab ajaloolistele kogemustele ja väljakutsetele kui alusvundamentidele koostöö loomisel.

Andmed puuduvad

Majanduspoliitikas on kriitiline ja vastuoluline: taunib tarbimismaksude laienemist ning rõhutab, et need suurendavad hindade taset ja mõjutavad eriti madala ja keskmise palgaga inimesi. Ta pooldab bankamaksu kui õiglast panust ja rõhutab vajadust vältida üldiseid maksukulusid, mis süvendavad vaesust. Seoses ajaloolise maksukorralduse muutustega rõhutab olulisust sotsiaalsete kulutuste ja maksukorralduse tasakaalustamise nimel.

Põhirõhk on elukalliduse ja vaesuse vähendamisel ning sotsiaalse õigluse tagamisel. Ta kritiseerib tarbimismaksud, mis mõjutavad kehvemaid, ning rõhutab vajadust kaitsta madalmodi sissetulekuid. Räägib laste, perede ja hariduse finantseerimise vajadusest ning arutleb sotsiaalpoliitika ja maksupoliitika vastandlike mõju üle.

Peamine tähelepanu maksupoliitika alustaladele ja nende seadusandlusele: pangamaksu ning tarbimismaksude mõju kontrollimine ja arutelu ning vajadus saada konkreetseid arupäritte vastuseid. Väidab, et varasemad maksuotsused (2003–2005) ning nende mõju tuleks arvesse võtta seadusandlike meetmete kavandamisel. Esitab ettepanekuid ja rõhutab valitsuse kuulamise ning koostöö vajadust riigi tasandil.