Päevakorra profiil: Lauri Laats

Majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?" arutelu

2025-06-05

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Kõige olulisemad teemad on maksupoliitika ja energeetika reformid, samuti regionaalse konkurentsivõime parandamine. Ta on valitsuse majanduspoliitika kriitiline ning rõhutab, et maksud tuleb ümber vaadata ning tarbimismaksud ja inflatsioon suurenevad ebavõrdselt vaeste ja keskklassi kanda, mis tema sõnul ei soodusta tootlikkust. Ta pooldab regioonide maksuerisuste kaalumist ning rõhutab vajadust investeerida kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse, samas kahtleb valitsuse rohepöörde suunas jätkusuutlikkuses. Üldine toon on kriitiline, samas pakub ta konkreetseid alternatiive ja lahendusi, mitte pelgalt murede väljatoomist.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esituses on tugevalt kasutatud andmeid: 0,3% majanduskasv, 4,6% inflatsioon (Eurostat), töötuse näitajad (2024 Q4 – 55 000; Q1 – 64 000), automaksu mõju ning käibemaksu ja muude maksude muutused. Mõttekäik hõlmab energeetika võrguprobleeme, ENMAK-i mahtu ja Rootsi uuringu tuuleenergia süsteemi kriitikat. Põhipõhised valdkonnad on maksu- ja energiapoliitika mõju majandusele ning vajadus ümberhinnata poliitikaid vara ning tootlikkuse suurendamiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rääkimine on otsene ja kriitiline, sageli kasutab ta emotsionaalseid hinnanguid (nt “kahetsusväärne”) ja numbrilist tõendusmaterjali. Tonaal on tõsine, ühendades süüdistusi valitsuse suunas ja lahenduste pakkumise; stiil on data- ja argumentidele tuginev, mitte pelgalt ideoloogiline. Erihüppeid on tugevalt esile tõstetud ning ta püüab luua arutelu ja vastupidavust, mitte üksnes emotsionaalset mõju.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Osales 5.06.2025 Riigikogu majanduskomisjoni istungil ja esitas pikkasid tähelepanekuid ning lahendusettepanekuid. Viitab eelnevatele ettekannetele ja andmetele ning rõhutab, et valitsuse sõnum majandusest ei vasta tegelikkusele. Tekitab mulje regulaarsest kriitilise toa esindajana, kuid otsest viidet pisut varasemale või järgmistele istungitele ei tooda.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitiline suhtumine valitsuse majanduspoliitikale ja rohepöörde suunale; süüdistab maksupoliitikat tarbimise maksustamises, mis raskendab kõige vaesemate ja keskmise sissetulekuga inimeste elu. Ei toeta praegust majanduspoliitikat ning väidab, et see suurendab inflatsiooni ja kahandab tarbimist. Ei ole näha kompromissi, pigem selge kriitiline ja alternatiivne arusaam parandusteks.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kuidab koostöö suhtumist, kuid pakub konkreetseid alternatiive ja suunab suhelda valitsusega (nt “valitsusele on mõned suunad antud”). Ei märka otsest koostööd või koalitsioonipõhist puhul, pigem iseseisev, kriitiline ja lahendusotsingulisel toonil.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhutab regioonide konkurentsivõime ja regionaalsete maksuerisuste olulisust. Väidab, et regionaalse tasakaalu kaudu saab suurendada töökohtade loomist ja majandustegevuse elujõulisust, ning soovitab maksuerisuste kaalumist regionaalse majanduse jaoks.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse arendamisel peab oluliseks maksupoliitika ümbervaatamist ja tarbimismaksude mõju vähendamist, kuna need koormavad kõige haavatavamaid. Kritiseerib energiakonfiguratsiooni, leiab, et roheenergia ambitsioonid ei ole jätkusuutlikud ning on vajadus toetamaks põlevkivi või tuumajaama tööd. Soovitused hõlmavad investeeringuid kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse ning ümberõpet, et suurendada tootlikkust ja töötuse vähendamiseks. Eelistab regionaalseid nõrkuste parandusi ja maksuerisuste kasutamist mõjude tasakaalustamiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tõstatab sotsiaalse õiglusarvamuse maksupoliitika mõju kohta: maksud, mis koormavad vaeseid ja keskmise sissetulekuga inimesi, suurendavad elukallidust ja inflatsiooni. Toob esile vajadust ümberõppe ja hariduse suurendamiseks kui vahendeid töötuse vähendamiseks ning sellise majanduspoliitika sotsiaalset õiglust edendamiseks. Spetsiifilisi juriidilisi oletusi ei käsitle, kuid rõhutab ebavõrdsuse kasvu kui olulist teemat.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Rõhutab, et arutelu ja suunad valitsusele on prioriteetsed, keskendudes maksupoliitika ja energeetika reformidele ning investeeringutele kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse. Ei teata konkreetseid seaduselnõusid, kuid rõhutab vajadust uute suundade järele ja arutelu jätkamist, et parandada tootlikkust ja majanduskasvu. Näitab rolli kui algatatava riikliku küsimuse arutelu kritikaline esindaja.

2 Analüüsitud kõnesid