Päevakorra profiil: Lauri Laats
Kärped
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Keskendub kaitse-eelarve suurendamise vajadusele ning samaaegselt fundeeringute ümberjaotamise pragmatilisele lähenemisele. On valmis arutama eraldisi, kuid rõhutab, et kärpimise koha leidmine peab olema valikuline ja teised valdkonnad ei tohi kindlustunnet kahjustada; vajadus tagada pensionide õigeaegne maksmine ning unustada liialdused, kui need ohustavad sotsiaalseid teenuseid. Kahtleb Rail Balticu projektiga seotud edenemises ning rõhutab vajadust konstruktiivseks, realistlikuks läbirääkimiseks ning eraldi komisjoni või koostööraamide loomist, kui see aitab lahendusi leida.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab eelkorraldust eelarve struktuuri ja ministeeriumide lõikes tehtavaid ülevaateid (nt 85 miljonit energiatõhususe jaoks ning erinevad kärpeid puudutavad summad). Viitab ERR-ile ja teab seal avaldatud andmeid ning kõneleb energiatõhususe fondide rollist ja majandusministeeriumi kavatsustest. Räägib ka maksukorralduse muutmise kuludest ja digitaaliseerimise ning innovatsiooni olulisusest, kuigi konkreetseid allikaid ei too välja.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Tone on ametlik ja peenelt kriitiline, kasutab heakskiitvaid küsimusi ning faktipõhiseid numbreid. Esitab küsimusi ja palub selgitust, sünteesib teemat ning keskendab loogilist arutlust rohkem kui emotsionaalsele retoorikale. Kasutab viiteid ja taustainfo (nt ERR-i artikkel) ning hoiab keelest formaalse ja korraliku.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esinemissari: kõned toimusid 2025-05-14 ja on esitatud järjestikku samal päeval. Kordab teemad (eelarve kärped, energiatõhusus, pensionide maksmine, Rail Balticu olukord) ning kasutab küsimuste vormi, et kaasata vastuseid ministrite käitumise ja otsuste kohta. Viitab ka välistele allikatele ning soovitab laiapõhjalist koostööd.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika keskmes on valitsuse eelarve kärped ja nende mõju erinevatele valdkondadele, eriti energiatõhususe rahastusele ja kaitserahastusele. Otseselt kritiseerib Rail Balticu projekti edenemist ja soovib Läti/Liitu koostööd ning erikomisjoni moodustamist, kui see on vajalik. Intensiivsus on mõõdukas kuni tugev kriitika põhieeldustes, kuid rõhutab vajadust konstruktiivseks kompromissiks ja realistlikuks lahenduste otsimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Soovib koostööd nii sise- kui välissidemete tasandil: valmis pidama läbirääkimisi Läti ja Leeduga ning leidma mõistlik lahendus Rail Balticu küsimuses. Toetab ideed erikomisjoni või muu koostööraami kasutamisest olukorra selgitamiseks, kui see viib praktiliste jaotuste ja lahendusteni. Pookub end läbi konstruktiivse ja koostööaldise lähenemise.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Nationaalne tasand keskendub eelarveküsimustele ja valitsuse rahastamisele; märgib ka Baltimaade piirkondade rolli, rõhutades Läti ja Leedu koostöö võimalusi Rail Balticu kontekstis. Eraldi kohalike Eesti piirkondlike detailide osas täiendavat esiletõstetust ei ole.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Järgib finantsdistsipliini: soovib kaitsevaldkonna rahastuse prioriteeti ning otsib potentsiaalseid kärpekohad teistest valdkondadest. Tunnistab 85 miljonit energiatõhususe fondi jaoks kui võimalikku allikat, kuid rõhutab, et kärped peavad jääma mõistlikuks ning suurem maksutulu/kulu planeerimine (nt tulumaksu kaotamise mõju) tuleb arvesse võtta. Näitab kriitilist suhtumist liialdatud või ebastabiilse eelarvekujunduse suhtes ja rõhutab digi- ja innovatsioonitoetuste säilitamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhirõhk sotsiaalsetel teemadel on pensionide õigeaegne maksmine ning võimalus tagada sotsiaalsed teenused. Mainib kortermajade renoveerimise toetuste fondi rahastust kui sotsiaalselt tähtsat teemat ning rõhutab vajadust vältida ohtu pensionide väljamaksmisele. Ei esitle laialdasi arutelusid muude sotsiaalsete küsimuste kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookuses on eelarvega seotud küsimused, sealhulgas ministeeriumide eelarvete lõikes tehtavad kärped ja rahastuse ümberjagamine, kaitsekulud, ning potentsiaalne maksukorralduse muutmine. Otsib võimalusi ja kaasatust seadusandlike mehhanismide ja komisjonide kaudu, mainides erikomisjoni moodustamise ideed ning Riigikogu ja ministrite koostöö olulisust. Tõstatab, et edasine progress sõltub arutelu ja vastavate seadusandlike valikute läbivaatamisest.
3 Analüüsitud kõnesid