Päevakorra profiil: Lauri Laats

Keskendub kohalike omavalitsuste otsustusõiguse taastamisele maamaksumäärade kehtestamisel ning kriitilise hinnangu esitamisele tänasele keskvalitsuse praktikale. On väljendanud, et ühtne maksumäär ilma eristamisvõimaluseta võib kahjustada kohalike eripärade ja elatustaseme jätkusuutlikku toimetamist ning pooldavad maamaksu eristamist põllumajandus- ja looduslike kasutuste jaoks. Tuues esile regionaalse erinevuse mõju ja haldusõiguste piiranguid, on toonud välja, et tuleb kaaluda seadusemuudatusi, mis taastaks ja laiendaks omavalitsuste otsustusõigust. Tõenäoline eesmärk on reformida maksupoliitikat valitsuse seadusandluse raames, rõhutades praktilist mõju elanikkonnale ja kohalike omavalitsuste finantsvõimekust.

Omab teadmisi maamaksuseaduse muutustest ning Maa-ameti 2022. aasta hindamistest; viitab konkreetsetele maksustamise sätete muutustele ja potentsiaalsetele konsekventsidele (nt haritava maa ja rohumaade eristamise kaotamine, ühtne maksumäär). Kasutab terminoloogiat nagu “maamaksuseaduse muudatused”, “olulised maksumäärade erinevused” ja “korraline maa hindamine”, näidates tehnilist ettevalmistust ja seadusandlike detailide jälgimist.

Kõneleja kasutab formaalselt-parlamenti ja faktipõhist lähenemist, rõhudes arupärimise kontekstile ja konkreetsetele seadusandlikele punktidele. Esimeses kõnes on retoorika põhirõhk faktidel, küsimustel ja süüdistusel ning on kasutatud ütlust “Aitäh” ja otsersuunalisi küsimusi — stiil on analüütiline ja kriitiline. Teises kõnes on sõnastus lahkem, koostöösooviga ning tunnustav, mis loob dialoogilise ja leebema tooni.

Märkimisväärne viitamine seadusandlike küsimuste esitamisele Riigikogus: arupärimine esitati maikuus seitsme Keskerakonna liikmega; keskendutakse kohalike omavalitsuste maksumäärade otsustusõiguse küsimusele. Teises kõnes väljendatakse valmisolekut arvesse võtta väljakäibija tähelepanekuid ja jätkata dialoogi valitsusega, rõhutades jätkuvat tähelepanu arutelu ja analüüsile.

Peamised kritiseerijad on keskne valitsus ja eelnõud, mis suurendasid maamaksuametlikke koormasid; süüdistatakse keskset otsustusõiguse piiramisest ja koondumist ühtsesse määrasse ning puudutatakse regionaalset ebavõrdsust. Esimeses kõnes väljendatakse tugevat vastuseisu ning vajadust taastada omavalitsuste eristamisõigus; teises kõnes nähakse pigem koostöövalmis ja pragmaatiline positsioon, kuid jätkuvat kriitikat regionaalse erinevuse kohta.

Näitab valmisolekut dialoogiks ja koostööks valitsusega: esimeses kõnes palutakse ministrilt selgitusi ja vastuseid ning teises väljendatakse tänu ja soov teha koostööd arutelude jätkamiseks. Korrapäraselt rõhutatakse koostöö põhimõtet, kuid samal ajal püsib ka kriitiline jutt vajalike seadusmuudatuste kohta.

Rõhk regionaalsel tasandil: keskendub omavalitsuste maksustamisõiguse piirangutele ja regionaalsele erinevusele Lõuna- vs Põhja-Eesti vahel. Märgitakse, et maksumäärade ühtne rakendamine võiks süvendada piirkondlikke erinevusi ning mõjutada kohalike omavalitsuste ressursse ja majandustegevust.

Kritiiriline majandusnägemus maksupoliitika suunal: arvamus, et maamaksu suurendamine ja ühtne määr toob kaasa lisakoormuse elanikele ning piirkondlikud erinevused ei ole tasakaalus. Soovitakse majanduse elavdamiseks ja tootlikkuse säilitamiseks maksumäärade eristamist põllumajanduslike ja mitte-põllumajanduslike maatükkide vahel ning omavalitsuste suuremat otsustusõigust.

Rõhutab elanike toimetulekut ja elatustaso: kõneledad probleemid seostuvad majandusliku koormusega ja kohalikud finantsvahendid ning otsustusõ iged võimed võivad mõjutada üldist elu ja majanduslikku heaolu. Inimeste heaolu ja kohalikule tasandile mõjuv finantsiline stabiilsus on peamised sotsiaalsed aspektid.

Prioriteedina esile tõstetakse maamaksuseaduse muutmist: taastada ja suurendada omavalitsuste õigust kehtestada eraldi maksumäärad erinevatele maatükkidele (põllumajanduslik ja looduslik rohumaa). Viidatakse eelnõude ja arupärimiste kontekstile ning maamaksuseaduse redaktsioonide mõju hindamisele; eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.