Päevakorra profiil: Lauri Laats
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) teine lugemine
2024-11-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Esindaja võtab tugeva opositsioonilise seisukoha eelnõu suhtes, kirjeldades praegust vormi kobareelnõuna ja kontrollimata kui kiirustust, mis halvendab seadusloome kvaliteeti. Ta rõhutab vajadust põhjaliku analüüsi ja arutelu järele ning soovib teist lugemist või katkestamist, mitte kiiret hääletust. Toon on kinnine ja kritiseeriv, keskendudes demokraatia ning valitsuse juhtimisviisi puudustele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab tervishoiu- ja perepoliitika teadmisi: viitab eriarstivisiidi tasule, retsepti omamaksumusele, haiglavoodipäeva tasule ning perejooksu piirangutele. Põhineb seletuskirjade ja praktiliste mõjude kriitikal ning mainib demograafilisi aspekte ning vajadust piiranguid ja läbivaatamist analüüsida.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõlbeliselt kergelt kahestunud, väga kirev ja vaidlustele suunatud; kasutab retoorilisi küsimusi, emotsionaalseid tõukekõnesid ja tugevasti kriitilist tooni. Tekstides on nii terav kriitika kui ka huumori element (näide Rain Epleri juuksuri paralell), mis rõhutab argumentide vastuargumente.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb samal päeval mitu korda (11.14.2024), rõhutab öötundidel töövõimet ja vajalikkust päevakorra ning menetluste jätkupöördumist. Puhub välja soovi lisamaksaaegadele ja kolmanda lugemise peatada; viitab varasematele tegevustele ja kolleegide kaasamisele ning rõhutab pidevat osavõttu aruteludes.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu sisule ja menetlusele: leiab, et tekst on kobareelnõu, mille mõju ja läbivaatamise aeg on ebapiisav. Kritiseerib valitsuse majanduslikku suunda ja märgib, et maksude ja teenuste hindade tõstmine süvendab sissetulekute mõju, ning rõhutab vajadust opositsiooni kontrolli ja vastuseisu jätkamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kriitiline koostööstiil: viitab kolleegide kaasatuse puudumisele ning ettepanekutele, mis võiksid kaasa tuua parem kontrolli, kuid ei tõenda selget kõlapinda või koostööalgatusi teiste erakondadega. Rõhutab, et komisjon ei tõstatanud küsimusi ning kutsub üles laiemale, kuid ebamääraselt esindatud koostööle.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Nationaalne, keskendub Eesti laiemale seadusloomele ja riigieelarve mõjudele; konkreetsed regioonilised või piirkondlikud huvid puuduvad.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikus vaates on kriitiline maksude ja teenuste hindade tõstmise suhtes ning rõhutab negatiivset mõju madala sissetulekuga inimestele. Toob näiteid potentsiaalsetest lisakuludest (näiteks 1,5 miljardit lisakulu) ning jätab ettepaneku suunata ressursse või hoida enda mänedžerialalist maksumuutuste taset. Eelistab maksumuudatuste piiranguid ning bandikli arutelu riigieelarve üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Fookus sotsiaalsetel teemadel: perehüvitised, demograafilised probleemid ja sündimuse soodustamine; kriitiline perelepingute piirangute osas, mis võivad tervisekindlustust piirata. Karastab, et riigi meetmed peaksid lumena parandama inimeste elu ja tervist, mitte neid maksudega koormama.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhiline tähelepanu suunatud teisele lugemisele ja menetluse kvaliteedile; nõuab põhjalikku analüüsi ning rõhutab vajadust katkestamisettepanekute kasutamiseks. Ta toob esile, et teksti kobareelnõuna tuleks eraldi teemad jaotada ning eelnõu parandada enne kolmandat lugemist.
4 Analüüsitud kõnesid