Päevakorra profiil: Lauri Laats

Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

2025-01-22

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Põhiline seisukoht on automaksu kehtetuks tunnistamine/kaotamine ning õiglus ja sissetulekute tasakaal. Esineja on tugevalt vastuvõtlik valitsuse praegusele automaksule ja lubab seeheitul tagasi pöörata, näidates tugevat oppositsiooni ja muutuste nõudmist. Poliitiline raam on peamiselt poliitikapõhine, väärtustele suunatud (õiglus ja majanduslik ebavõrdsuse vähendamine), kuid ka praktiliselt hinnatud (majanduse koormus ja ettevõtluskeskkond).

5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Käidab läbi numbrilisi andmeid: 236 miljonit eurot maksudena, millest 99 miljon mootorsõidukimaks ja 137 miljon registritasud; viitab tarbijate ja ettevõtjate signaalidele ning majanduslikule mõju. Mainib ka Euroopa Liidu õiguste koostoimet ja turu-märke kui põhjendusi oma vaatele; rõhutab maksuõigluse ja rikka-/vaese vahelise mõju problemaatikat. Näitab tunnetust automaksu majanduslike ja reguleerivate aspektide kohta ning kasutab viiteid signaalidele ja muudatustele.

5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on combative ja kriitiline, sageli emotsionaalne ning kasutab irooniat (nt. McLareni näide). Kasutab anekdoote, tugevaid väiteid ja retoorilisi küsimusi, kombineerides isiklikke ning faktipõhiseid argumendid. Formaalne küll, kuid pragmaatiliselt narratiivne ning rõhutub õiglus ja pahameel võimu üle.

5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on osa sama päeva arutelust 22.01.2025, rõhuasetus eelnõu menetlusele ja mitmele varasemale versioonile („mitu korda toodi eelnõu”). Viidatakse pikaaegsele menetlusele ja isiklikule käsitlusele meedias ning parlamentaarsele kontekstile. Esineja kasutab regulaarselt riigikogu protokollide ja menetluslikke viiteid, näidates aktiivset osalemist ja püsivat debatti.

5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Pidev opositsioon automaksule: kutsub tagasi automaksu ja kirjeldab praegust seadust kui ebaõiget/auklist. Võitleb koalitsiooni ja valitsuse eest ning kirjeldab nende tegusid kui ebapopulaarseid ja majandust kahandavaid. Iseseisvalt kritiseerib ka peaministri ning teiste parteide käitumist, sealhulgas süüdistusi ning ebaõigeid väiteid.

5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab valmisolekut koostööks Keskerakonnaga tulevikus, öeldes: „Kui Keskerakond tuleb võimule, siis automaksu ei ole, me kindlasti pöörame selle tagasi.” Praegune retoorika keskendub peamiselt opositsioonile koalitsioonile, koostööst ei ole palju konkreetseid viiteid; siiski on märgis keskne kontuur koostöövõimalusest opositsiooniga.

5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Maapiirkonnad ja pereelanikud on keskne fookus; rõhutatakse, et pered maal ja neil, kelle ainuke sõiduk on auto, kannatavad automaksu all. Mainitakse tee- ja teedehoolduse olulisust ning otsekontakti ühistranspordi puudulikkust maakondades.

5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse koormus ja ettevõtluskeskkond on keskseks: süüdistab automaksu ja selle struktuuri, mis kahjustab positsiooni nii ettevõtetele kui ka peredele, eriti väike-/keskmise sissetulekuga. Esile tõstetud, et maksu- ja registreerimistasudest laekuv summa on suur ning tervikuna pärsib majanduskasvu; rõhutab vajadust maksude tasakaalustamiseks ning rikkamale inimeste mõju vähendamiseks.

5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ta rõhutab õigluse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise vajadust ning automaksu regressiivsuse mõju väikeste ja maal elavate perede jaoks. Käivitatakse kriitika sotsiaalsete mõjude kohta, mis suurendavad puudust ja tekitavad lisakoormust kodumajapidamistele. Toob välja vajaduse kaitsta madalamate sissetulekute huvisid ning perede elutingimuste paranemist.

5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhieesmärk on automaksu osas eelnõu pöördumine ja kehtetuks tunnistamine; viitab eelnõu "auklikusele" ja mitmele varasemale muutusele, mis näitab menetlust ja koostööd erinevate fraktsioonidega. Lisaks rõhutab ta vajadust lõpetada praegune maksukäik ning viitab perioodilisele survele ning progressile antud parlamendi töö raames.

5 Analüüsitud kõnesid