Päevakorra profiil: Lauri Laats

Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogus on peamine teema; keskseltsimees rõhutab vajadust läbipaistvuse, aruandluse ja vastutuse suurendamiseks ning kõigi kolme Balti riigi koostöö süvendamiseks. Ta on tihedalt kriitiline praeguse valitsuse suutmatuse suhtes projekti majandusliku ja administratiivse juhtimise osas, ning rõhutab, et komisjoni eesmärk on vastused ja lahendused, mitte poliitiline positsioon. Positsioon on tugevalt poliitiline ja poliitikale orienteeritud, eesmärgiks on ulatuslikuma konsensuse saavutamine Riigikogus ja ühiskonna usalduse taastamine.

Kõne tugineb Riigikontrolli raportitele ja nende numbrilistele tõlgendustele (2007: 3,6 miljardit; 2017: 5,8 miljardit; 2024: 23,8 miljardit) ning riikidevahelistele erinevustele, sh maaostud protsendid (Eestis, Lätis, Leedus). Rõhutab tasuvusanalüüsi vajadust, hanketegevuse ja vedurite-vagunite soetamise ajastusprobleeme ning rahastuse allikate puudulikkust (Euroopa struktuurifondide 2027 algus puudub). Piiritatud, kuid selgelt dokumenteeritud majanduslikud mõõdikud ja riskid on kandev osa temaatikast.

Toon on jätkuvalt murelik, kuid peamiselt ratsionaalne ja veidi kõneviisi ergutav; kordab väljendeid nagu „kolossaalne“, „väga suur“, ning kasutab küsimusi ja otseseid juhatusi („kuhu me liigume“, „kes maksab“). Kombinatsioon emotsionaalsest ühendusest ja faktide esitlusest, mis püüab tekitada osalus- ja koostöövalmidust, kuid samas tugevat kriitikat valitsuse suunale. Harilikult formaliseeritud keel, kuid kasutab tugevaid kordusi ja pöördumisi kolleegide poole.

Tõenäoline suur aktiivsuse tase kõnes—mitmes kõnes samal päeval, rõhutades fraktsioonilise ja rahvusvahelise koostöö vajadust. Viitab saalis toimuvatele koosolekutele (“12. kuupäeval”) ja riigikogu-üleste algatuste kavatsusele ning Lätiga juba toimunud koostööle. Mainib olemasolevat Rail Balticu toetusrühma ja võimalikke erikomisjonide samme, näidates regulaarset ja ühiselt koordineeritud poliitilist tegevust.

Põhirõhk on vastuoluline suhtumine praeguse valitsuse suunale Rail Balticu teemal; vormib kriitikat, paludes selgust ja vastuseid ning hoiatab projektiga seotud suurtest kahjudest maksumaksjale. Juhtmotiivina kriitika ei piirdu ainult poliitilise võitlusega, vaid rõhutab vajadust ühiselt tegutseda — vastuvõtmine ja koostöö on esmatähtsad. Kui komisjoni ei moodustata, viitab ta varjutatud küsimuste uurimisele korruptsioonivastase komisjoni kaudu.

Kõnedes rõhutatakse tugevat koalitsiooni- ja opositsioonilähedast koostööd ning Riigikogu-ülest kokkulepet (“parteiülesene”) otsuse vajadust. Soovitakse tihedat Balti riikide kaasatust (Läti Seimi, Leedu parlament), ning koostöö erinevate komisjonide ja erikomisjonidega (korruptsiooni vastane erikomisjon). Paistab olevat valmis mitmesuguseid partnerlussamme ja kompromisse kaaluma.

Fookus on Baltimaade projekt, eelkõige Eesti koostöö Läti ja Leeduga Rail Balticu kontekstis. Toob välja Läti ja Leedu praktilisi samme ning soovib Balti riikide parlamentidevahelist koostööd ning Balti Assamblee tasandil arutelu. Regioonil on keskne roll nii rahastuse, juriidiliste küsimuste kui ka ühiste otsuste kujundamisel.

Majanduslik vaade keskendub suure eelarveseisu ja maksumaksjale kandjale projektile; rõhutatakse, et kogumaksumus on kasvanud ning Euroopa struktuurifondide uus periood ei hõlma vajalikku rahastust. Esile tõstetakse, et algsed hinnad olid väiksemad ning vallanduvad küsimused: kes maksab, mis on finantseerimise katteallikad ja who will maintain. Samas mainitakse, et mõningad sotsiaalmajanduslikud sammud (nt toiduainete käibemaksu alandamine) on käsitletud kui vajalikud vastused, mida teatud lobiad on juba esitanud (mitteseotud otstarbel, kuid konteksti toidukaupade hinnalihtsustamiseks). Kõrgeks seatud prioriteedina on läbipaistvus ja kontroll parlamendi tasemel.

Kõnes esile tõstetud teemad keskenduvad ühiskondlikule õiglustundele ja inimeste toimetulekule: mure avalikkuse huvi kohta, maa omandi kompensatsioon ja trasside mõju kodudele ning kinnistutele. Mainitud on vajadus aru anda ühiskonnale ning vältida ahistavaid maksumaksjale koormusi; rõhutatakse, et Rail Balticu teema mõjutab elanike igapäevaelu ja majanduslikku heaolu. Social in stress on märgitud vägagi ning mure inimeste kaasamise ja läbipaistvuse osas on olulised väärtused.

Põhieesmärk on Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamine Riigikogus ning selle juhtimine üleparteisel, Riigikogu-ülisel alusel. Sanskroomina on plaan koostada eriraportid ja teha koostööd Läti ja Leeduga; keskne on tasuvusanalüüsi, maaostu ja vedurite/vagunite hankimise küsimuste süviti uurimine ning vajadusel korraldada alternatiivsed järeldused. Lisaks mainitakse võimalust pöörduda korruptsioonikomisjoni poole, kui parlament ei toeta otsust komisjoni loomise kohta.