Päevakorra profiil: Lauri Laats
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) esimene lugemine
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskerakondlik positsioon on tugevalt opositsiooniline julgeolekumaksu eelnõu suhtes. Nad rõhutavad, et maksumäärade tõstmine (kõik kolm komponenti) soosib tarbimismaksude koormuse kasvu ning võib kahjustada majanduskeskkonda. Soovituseks on rahastada kaitsevaldkonda teiste meetoditega, näiteks pangamaksu ja platvormide maksustamise kaudu, ning vältida koormust otse tavainimestele. Nende seisukoht viitab eesmärgile leida alternatiivseid, ettevõtetele suunatud rahastusallikaid ning koalitsiooni sees kompromissivõimalusi.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Käivitatavate teemade tundeviis ja teadmiste valdkond on maksu- ja eelarvepoliitika ning selle mõju majandusele. Kasutatakse konkreetseid numbreid: 2025–2028 Kaitseministeeriumi eelarve kokku 6,5 miljardit ja sealt kogutav maksutulu umbes 2,5 miljardit; 2026. aasta ningemaksude ja tulu jaotus (kõrvaldatud muutused) ning 750 miljonit eurot ootuspärases lisatulusest. Fookus ka 9,2% SKP-st käibemaksu ja 41% tarbimismaksude osakaальust maksulaekumistest ning majanduskeskkonna mõju kirjeldamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kriitiline ja argumenteeriv toon, rõhk faktidel ja arvudel. Kasutab otseseid küsimusi, et esile tõsta vastuolusid ning süüdistusi (nt valedega). Kõne kõrgendab emotsionaalset mitu jaid mingil määral, kuid jääb peamiselt formaalse ja loogilise arutluse raamidesse. Kasutatakse kolmainsust ja tähelepanu juhtivaid näiteid eelnõu mõjust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Aktiivne osaleja parlamendi aruteludes; esitas kolm kõnet samal päeval (16.10.2024), keskendudes julgeolekumaksu eelnõule. Viitab kolleegidele, avaldab arvamust ja teisi osapooli ning kasutab viiteid teiste erakondade ettepanekutele. Märgitav on ka korduv suhtlus koalitsiooni partneritega ning katse esitada alternatiivseid lahendusi.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhivarjulised vastuväited eelnõule: tahetakse vältida maksude suurendamist tavainimestele ning rõhutada tarbimismaksude negatiivset mõju majandusele. Kritiseeritakse koalitsiooni lähenemist ja pakutakse alternatiive (pangamaks, platvormide maksustamine) ning viidatakse misonõuetele, et suur osa ressursist liigub ettevõtete ja tarbimise kaudu. Seisukoht on tugev ja otsustav ning pragmaatiline alternatiivide otsimine on esile tõstetud.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö- ja kompromissivalmidus on näha: mainitakse, et pangamaksu ja platvormimaksude kasutusele võtmine on Keskerakonna ja SDE platvormide ühisettepanek ning soovitakse koalitsioonis koostööd lahendada. Samas on selgelt märgitud, et kui antud eelnõu ei muutu, võib koalitsioonist lahkuda, mis viitab ettevaatlikule, tingimuslikule koostööle. Lähenemine näitab valmisolekut kasutada teistsuguseid maksuinstrumente koos partneritega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduspoliitikas on prioriteet maksu- ja eelarvejuhtimine, mis ei koormaks liigse tarbimismaksuga tavakodanikke. Eelistatakse pankamaksu ja platvormimaksude kasutamist rahastamismääruste määramiseks ning väidetakse, et tarbimismaksude suurendamine võib vähendada tarbimist ja süvendada majanduskriisi. Tõstatatakse muret (9,2% SKP-st käibemaksu ja 41% tarbimismaksudest) ning rõhutatakse, et riigi kogutulu ei peaks laskuma tavainimese tasku kallale.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõne keskendub julgeolekumaksu eelnõu esimese lugemise vastuvõtmatusele ja alternatiivsete rahastamisviiside väljatöötamisele. Tõstatatakse argumente, miks eelnõu praeguses vormis ei peaks toimuma ning rõhutatakse vajadust kasutada pangamaksu ning ettevõtete platvormimaksu, mis võiksid paremini kooskõlas olla erakondade platvormidega. Välja tõstetud on ka koalitsioonipartnerite kriitika ja valijate ees vastuvõetavus ning vajadus saavutada progress koalitsiooni sees.
3 Analüüsitud kõnesid