Täiskogu istungite kaupa: Kalle Laanet

Kõneleja pöördub kolleegide poole, kutsudes neid üles tegelema õiguspoliitiliste kitsaskohtadega, ning toetab õiguskantsleri ettepanekut saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Ta väljendab soovi liikuda protsessiga edasi nii tõhusalt ja kiiresti kui võimalik.

Koostööstiil on avatud ja vastuvõtlik ekspertide sisendile, viidates Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekule muudatusettepaneku nr 3 alusena. Samuti tehakse koostööd teiste seadustega, et tagada terminoloogiline ja sisuline kooskõla (nt välismaalaste seaduse muudatused).

Koostöö on nähtav komisjoni tasandil, kus menetlusotsused (eelnõu päevakorda võtmine, lugemise lõpetamine) tehti konsensuslikult. Toimus tihe dialoog ministeeriumi esindajate (Läänemets, Mägi) ja Riigikogu liikmete vahel, et leida lahendusi praktilistele probleemidele (nt isikutunnistuste väljastamise lõpetamine).

Koostööd näitab erakondadeülene toetus uurimiskomisjoni moodustamise ideele, kus EKRE esitatud eelnõu toetavad nii Helir-Valdor Seeder kui ka Lauri Laats. Kuigi sisuline otsus eelnõu tagasi lükata oli jagunenud (6 poolt, 4 vastu), tehti menetlusotsused (päevakorda võtmine, esindaja määramine) konsensuslikult. Seeder rõhutab vajadust kontsentreerida teema ühte komisjoni, et parandada parlamendi töökorraldust.

Koostööstiil on konsensuslik, kuna kõneleja rõhutab, et isegi opositsioon on eelnõu kiitnud, näidates valmisolekut laiapõhjaliseks toetuseks riigikaitse ja julgeoleku küsimustes. Eesmärk on liikuda jõuliselt edasi ühise eesmärgi nimel.

Koostööstiil on avatud, kaasates Justiitsministeeriumi eksperte valitsuse seisukoha edastamiseks ja refereerides Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna tellitavat uuringut. Komisjonis toimus diskussioon erinevate fraktsioonide liikmete vahel (Seeder, Terras, Suslov).

Kõneleja rõhutab vajadust koostöö järele ja viitab varasemale konsensuslikule koostööle Riigieelarve kontrolli erikomisjonis Rail Balticu selguse loomisel, märkides, et seal ei olnud koalitsiooni ja opositsiooni vahel piirjooni. Samas raporteerib ta põhiseaduskomisjoni selget lõhenemist (5 vastu, 3 poolt) uurimiskomisjoni moodustamise küsimuses, mis näitab kompromissivalmiduse puudumist antud menetlusotsuses.

Koostööstiil on avatud institutsionaalsele dialoogile, küsides Eesti Panga presidendilt nõu, kuidas riigil oleks võimalik riigikaitse lisarahastamine teostada. See viitab valmisolekule otsida lahendusi valdkondadeüleselt.

Koostööd peetakse reformide elluviimisel võtmesõnaks ja seda tuleb teha kohtute, Justiitsministeeriumi ja Riigikogu vahel. Kõneleja toetab kohtusüsteemile suurema iseseisvuse andmist oma tegevuse korraldamiseks, mis tõstab ka nende vastutust ühiskonna ees. Rõhutatakse, et kõiki muudatusi saab eelkõige ellu viia koostöös, et hoog ei raugeks.

Väga koostööaldis, rõhutades põhiseaduskomisjonis saavutatud konsensuslikke otsuseid nii õiguskantsleri ettepaneku toetamisel kui ka esindaja määramisel. See näitab valmisolekut fraktsioonideüleseks koostööks menetluslikes küsimustes.