Istungi profiil: Kalle Laanet
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-06-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suunatud kohtusüsteemi tõhususele ja reformivajadusele, toetades Riigikohtu esimehe muret menetlustempo aeglustumise pärast. Seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades vajadust kaasajastamise järele, eriti kriminaalmenetluse ja digitaliseerimise osas. Samuti tuntakse muret kohtu rolli üle jälitustoiminguteks lubade andmisel ja küsitakse, kas väljastatud lubade arv on piisav või ebapiisav.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigus- ja kohtuhalduse valdkonnas, eriti kriminaalmenetluse seadustiku, haldusasjade ja jälitustoimingute regulatsiooni osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 473 kohtu antud luba) ning tehnilist terminoloogiat, viidates menetlustempo aeglustumise põhjustele nagu põlvkonnavahetus ja jäigad menetlusreeglid. Rõhutatakse kogu süüteomenetluse digitaliseerimise olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja toetav, väljendades samas mõõdukat tungivust reformide elluviimisel, rõhutades, et "seda hetke ei tohi mööda lasta". Kasutatakse loogilisi argumente ja viidatakse autoriteetidele (Riigikohtu esimees, Anatoly Zimichev), et rõhutada seadusandluse selguse ja koostöö tähtsust. Lõpetuseks väljendatakse julgustust ja soovitakse jõudu reformide jätkamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu põhiseaduskomisjoni töös, osaledes istungitel, kus kuulati Riigikohtu esimeest ja riigi peaprokuröri. Mainitakse ka isiklikku tegevust kohtusüsteemiga lähemalt tutvumisel käesoleva aasta jooksul. Muster näitab aktiivset osalemist õigusloome järelevalveprotsessides.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt süsteemsetele probleemidele, nagu jäigad menetlusreeglid ja seadusandluse ebaselgus, mis lubab "juriidilist ekvilibristikat". Märgitakse ära riigi peaprokuröri kriitiline seisukoht kohtu suhtes jälituslubade väljastamise kiiruse ja hulga osas. Kaudselt kritiseeritakse ka Justiitsministeeriumi liigset kontrolli, mis annab kohtutele võimaluse kasutada väljendit "küll me teeksime, kui ministeerium lubaks".
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd peetakse reformide elluviimisel võtmesõnaks ja seda tuleb teha kohtute, Justiitsministeeriumi ja Riigikogu vahel. Kõneleja toetab kohtusüsteemile suurema iseseisvuse andmist oma tegevuse korraldamiseks, mis tõstab ka nende vastutust ühiskonna ees. Rõhutatakse, et kõiki muudatusi saab eelkõige ellu viia koostöös, et hoog ei raugeks.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil õigussüsteemi ja institutsioonide toimimisel (Riigikohus, Riigikogu, Justiitsministeerium). Puudub piisav teave regionaalse fookuse kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on kaudsed ja seotud õigusemõistmise tõhususega. Madalaid riigilõive haldusasjades peetakse üheks põhjuseks, mis soodustab kohtusse pöördumiste arvu kasvu. See viitab vajadusele kaaluda vahekohtute abil küsimuste lahendamist või riigilõivude regulatsiooni ülevaatamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed küsimused on seotud õigusemõistmise ja turvalisusega, rõhutades vajadust lahendada kriminaalmenetluste venimine ja kohtunike läbipõlemise probleemid. Käsitletakse ühiskonna ootusi kohtusüsteemile, mis on aastatega kasvanud, ning vajadust tagada sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine mõistliku aja jooksul.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on 2004. aastast pärineva kriminaalmenetluse seadustiku põhjalik remont ja uue seadustiku loomine. Oodatakse ekspertide kogu esimesi ettepanekuid lähiajal Riigikogusse. Samuti rõhutatakse seadusandjatele ülesannet kõrvaldada õigusnormidest juriidiline ekvilibristika ja segased õigusnormid, mis lubavad kaksipidist tõlgendamist.
2 Analüüsitud kõnesid