Istungi profiil: Helmen Kütt
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-21
Poliitiline positsioon
Kõneleja keskendub tugevalt sotsiaalvaldkonna, eriti erihoolekandeteenuste kättesaadavuse ja rahastamise probleemidele. Poliitiline positsioon on kriitiline valitsuse kärpimisrežiimi suhtes, mis ohustab haavatavaid gruppe, ning rõhutab süsteemide (nagu SKAIS) töökindluse tagamise vajadust. Kuigi kõneleja toetab konkreetset seaduseelnõu, rõhutatakse, et see ei lahenda tegelikke rahastamise ja teenuskohtade puuduse probleeme. Fookus on pigem süsteemi toimivusel ja valitsuse vastutusel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalhoolekande valdkonnas, eriti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja erihoolekandeteenuste rahastamise osas. Esitatakse konkreetseid andmeid (nt 25–30 miljonit eurot SKAIS-i töökindluseks) ja viidatakse süsteemsetele probleemidele, mis on teada olnud alates 2016. aastast. Teadmised hõlmavad ka seadusandlikku protsessi ja huvirühmade (nt Puuetega Inimeste Koda) murekohti.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine, asjalik ja kriitiline, eriti valitsuse tegevusetuse ja kärpimiste teemal. Kõneleja tasakaalustab juriidilist analüüsi (eelnõu parendused) emotsionaalsete muredega haavatavate gruppide ja vanemate koorma pärast. Kasutatakse otseseid süüdistusi ja tunnustust (nt ajakirjanikele), et rõhutada eestkoste vajadust, ning toon on pigem murelik kui lepitav.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne sotsiaalkomisjoni töös, viidates viiele istungile konkreetse eelnõu teemal. Ta kasutab Riigikogu infotundi ja komisjoni probleemitõstatamiseks, mainides, et on pensionide väljamaksmise probleemi peaministrile tõstatanud vähemalt kahel korral. Täiskogu istungil palutakse lisaaega, mis viitab soovile teemat põhjalikult käsitleda.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja sotsiaalministrile Karmen Jolleri tegevusele, kes on loobunud regulaarsetest kohtumistest Puuetega Inimeste Kojaga. Peaministrit kritiseeritakse Sotsiaalkindlustusameti juhi süüdistamise eest SKAIS-i probleemides, mis on tegelikult kõrgema tasandi vastutus. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele vastutusele ning ebapiisavale rahastamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab huvirühmade (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit) kaasamist ja kuulamist, märkides, et eelnõu paranes tänu nende murede arvestamisele. Koostööstiil on avatud kompromissidele huvirühmadega, kuid nõuab ministrilt aktiivset tegutsemist ja kuulamist. Samuti kinnitatakse kolleeg Lauri Laatsi küsimusele, et eelnõu on toetamist väärt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel süsteemidel ja teenustel (erihoolekande kättesaadavus, SKAIS-i töökindlus), mis mõjutavad 800 000 inimest üle Eesti. Regionaalseid või kohalikke probleeme käsitletakse vaid Linnade ja Valdade Liidu murede kaudu riikliku teenuse korraldamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja vastandub valitsuse kärpimispoliitikale, eriti sotsiaalvaldkonnas, rõhutades, et süsteemide töökindluse tagamiseks on vaja suuri lisainvesteeringuid (25–30 miljonit eurot). Nähakse ohtu, et kärped puudutavad jälle kõige haavatavamaid, mistõttu eelistatakse sotsiaalteenuste rahastamise piisavust rangele fiskaaldistsipliinile.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne fookus on puuetega inimeste sotsiaaltoetustel ja erihoolekandeteenuste kättesaadavusel, eriti 16-aastaste teenuse järjekorda panemise küsimuses. Rõhutatakse ka sotsiaaltoetuste ja pensionide väljamaksmise süsteemi (SKAIS) töökindluse tagamist, mis on oluline sotsiaalse turvalisuse seisukohalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille puhul kõneleja on toetaja, kes on aktiivselt osalenud selle parendamisel sotsiaalkomisjonis. Eesmärk oli tagada, et 16-aastastel säiliks võimalus erihoolekandeteenuse saamiseks avaldus esitada. Samas rõhutatakse, et seadus ei lahenda teenuskohtade vähesuse probleemi.
2 Analüüsitud kõnesid