AI Profiileerimine: Katrin Kuusemäe

Poliitiku positsioon on valdavalt institutsionaalne ja menetluslik, olles sageli Põhiseaduskomisjoni ettekandja rollis, kus ta rõhutab õiguslikku korrektsust, seaduste komplekssust ja süsteemset lähenemist seadusloomele. Ta toetab tugevalt kollektiivkaitset ja NATO laienemist väärtuspõhise julgeolekupoliitika raames, samuti Eesti majandushuve kaitsetööstuse hangete suunamise kaudu. Poliitiliselt vastandub ta järjekindlalt opositsiooni (eelkõige EKRE) algatustele, pidades neid kas enneaegseteks, killustatuteks (korruptsioon, rahvahääletus) või institutsioonide usaldust õõnestavateks (vaktsiinide uurimiskomisjon). Tema tegevus on suunatud institutsionaalse stabiilsuse ja juriidilise korrektsuse tagamisele, toetades valitsuse ja õiguskantsleri seisukohti.

Poliitiku asjatundlikkuse tuumik on Riigikogu menetluskord, põhiseadusõigus ja Põhiseaduskomisjoni tööprotseduuride detailne tundmine, mis on ajaperioodide lõikes kõige järjepidevam teema. Ta demonstreerib autoriteeti, tsiteerides täpselt õiguslikke argumente, valitsuse seisukohti ja komisjoni protokolle, tuginedes sageli välistele analüüsidele (Õiguskantsler, Riigikontroll), tegutsedes pigem menetlusliku info edastajana kui sügava sisulise eksperdina mitteseadusandlikes valdkondades. Sekundaarsed teadmiste valdkonnad hõlmavad rahvusvahelist julgeolekut ja geopoliitikat (NATO, Läänemere strateegia), kaitsetööstuse hangete majanduslikku optimeerimist ning spetsiifilisi regulatiivseid teemasid, nagu riigiametnike esinduskulud ja energiamajanduse arengukava (EMAK).

Poliitiku retooriline stiil on järjepidevalt äärmiselt formaalne, neutraalne ja rangelt menetluslik, keskendudes eranditult komisjoni ettekandja või analüütiku rollile. Retoorika tugineb peaaegu täielikult loogilisele apellatsioonile, faktidele ja protokollidele, kasutades täpset seadusandlikku terminoloogiat ning vältides teadlikult emotsionaalseid üleskutseid või isiklike arvamuste väljendamist. Toon on läbivalt tõsine ja asjalik, rõhutades kokkuvõtlikkust ja protseduurireeglite järgimist, isegi küsimustele vastates.

Poliitiku tegevusmuster on süstemaatiline ja tihedalt seotud Riigikogu sisetööga, olles peamiselt keskendunud Põhiseaduskomisjoni tegevusele. Korduvalt täidab ta juhtivkomisjoni ettekandja rolli, raporteerides regulaarselt täiskogule seadusandliku menetluse ja komisjoni otsuste kohta (nt 01.2025, 03.2025, 05.2025, 09.2025). Tema avalikud esinemised on valdavalt protseduurilised ja seotud seadusloome aruandlusega, viidates aktiivsele osalemisele parlamenditöö formaalses faasis.

Poliitiku vastasseis on valdavalt suunatud opositsioonierakondade (EKRE, Keskerakond) algatatud eelnõudele, kusjuures kriitika on järjepidevalt institutsionaalne ja tehniline. Vastuseis tugineb peamiselt menetluslikel alustel (ebavajalikkus, dubleerimine, ajastus, mõjude kaardistamata jätmine) ning poliitika- ja majanduspõhistel argumentidel, rõhutades negatiivset mõju. Poliitik positsioneerib end sageli valitsuse või komisjoni enamuse seisukohtade kaitsjana, toetades eelnõude tagasilükkamist või ootele panemist. Rahvusvaheliselt on positsioon tugevalt Venemaa agressiooni vastane, mis on ainus teema, kus vastasseis on absoluutne ja mitteprotseduuriline.

Kuusemäe koostööstiil on valdavalt institutsionaalne ja protseduurikeskne, keskendudes eelkõige tööle Põhiseaduskomisjonis, kus ta sageli tegutseb ettekandjana. Tema tegevust iseloomustab tugev konsensuslikkus ja valmisolek erakondadeüleseks koostööks, mida kinnitavad korduvad viited laia enamuse või üksmeelsete otsuste esindamisele komisjonis. Lisaks kollegiaalsele suhtlusele parlamendi sees on oluline ka tihe institutsioonidevaheline dialoog, eriti täitevvõimu ja ministeeriumide esindajatega seadusloome protsessis.

Poliitiku regionaalne fookus jaguneb selgelt rahvusvahelise julgeoleku ja riikliku majanduse vahel, puudutades harva kitsalt kohalikke teemasid. Rahvusvahelisel tasandil keskendutakse Läänemere piirkonna julgeolekule, rõhutades Eesti seotust NATO ja Põhjamaade partneritega. Riiklikul tasandil on peamine rõhk majanduse ja tööhõive kasvatamisel läbi kaitsetööstuse lokaliseerimise, eesmärgiga hoida maksud ja investeeringud Eesti majanduses. Üldiselt on tegevus suunatud kas makroregionaalsele (Läänemeri) või riiklikule tasandile.

Poliitiku majandusvaated on selgelt konservatiivsed, rõhutades tootlikkust ja seades esikohale tööandjate huvid, vastandudes tööjõukulude kasvatamisele (nt lisapuhkepäevad). Ta toetab strateegilist majanduskasvu, suunates riigikaitsekulutusi kodumaisele tööstusele ning soodustades välisinvesteeringuid. Regulatiivses plaanis väärtustatakse selgust ja paindlikkust, eriti seoses Euroopa Liidu tingimustega, et kaitsta riiklikku energiajulgeolekut ja vältida kohustusi, mis kahjustaksid rahvuslikke majandushuve.

Poliitiku sotsiaalsete küsimuste profiil on tugevalt institutsioonikeskne ja pragmaatiline, keskendudes rahvatervise regulatsioonile, sotsiaalse turvavõrgu juriidilisele korrektsusele ja töötajate heaolule. Ta kaitseb järjekindlalt riiklike institutsioonide (nt Ravimiamet) pädevust ja usaldusväärsust, toetades teaduspõhist lähenemist ning lükates tagasi valitsuse usaldamatuse narratiivid. Sotsiaalprobleemide lahendamisel eelistab ta süsteemseid meetmeid ja töökorralduse muutmist lihtsatele populistlikele lahendustele, rõhutades samas referendumi põhimõttelist toetamist, kui see on asjakohane. Traditsioonilised kultuurisõja teemad (nt abort, LGBTQ+) tema käsitlustes puuduvad, viidates fookusele pigem regulatiivsetele ja majanduslikult seotud sotsiaalküsimustele.

Poliitiku seadusandlik tegevus on selgelt menetluskeskne, olles korduvalt juhtivkomisjoni (eelkõige Põhiseaduskomisjoni) ettekandja, kes vastutab eelnõude edasise käigu eest Riigikogu täiskogus. Tema peamine roll on menetluslik haldamine, toetades konsensuslikke otsuseid (nt seaduste põhiseadusega kooskõlla viimine õiguskantsleri algatusel) ja esitades korduvalt ettepanekuid opositsiooni algatatud eelnõude või uurimiskomisjonide moodustamise tagasilükkamiseks. Kuigi teemade hulka kuulub ka laiem poliitiline fookus (kaitsetööstus, välispoliitika), on tema otsene seadusandlik panus suunatud pigem õigusliku läbipaistvuse, menetlusliku korrektsuse ja põhiseadusliku järelevalve tagamisele, mitte uute seaduste algatamisele.