Istungi profiil: Leo Kunnas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tugevalt riigikaitsel ja Kaitseliidu (KL) autonoomia kaitsmisel. Kõige olulisemaks peetakse KL-i kollegiaalsete keskorganite rolli seaduses täpset määratlemist, et tagada organisatsiooni stabiilne areng ja sõltumatus ministeeriumidest. Toetus Kaitseliidu seaduse muutmisele on tugev ja seda peetakse riigikaitsekomisjoni koosseisu tähtsaimaks tööks. Poliitiline raamistik on segu poliitikapõhisest (seaduse täpsus) ja väärtuspõhisest (KL kuulub rahvale) lähenemisest.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib autoriteeti riigikaitse ja Kaitseliidu seadusandluse alal, tundes põhjalikult organisatsiooni kollegiaalseid juhtimisstruktuure (keskkogu, keskjuhatus, vanematekogu). Ta rõhutab Kaitseliidu arengu järjepidevust ja kasutab teadmisi, et põhjendada seadusemuudatuste vajadust organisatsiooni iseseisvuse tagamisel. Mainitakse ka komisjoni märkimisväärset kaadrisõjaväelaste hulka, mis viitab sisemisele ekspertiisile ja teadmistepõhisele tööle.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik, asjalik ja veenev, keskendudes seadusandlikule protsessile ja saavutatud tulemuste kaitsmisele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, tuues näiteid Kaitseliidu ajaloolisest stabiilsusest ja edukast vastuseisust ebamõistlikele ideedele (nt ajaloolise maja müük). Ta väljendab ka tänu asjaosalistele, kuid kaitseb samal ajal enesekindlalt komisjoni töö efektiivsust kriitika vastu.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne riigikaitsekomisjoni liige, kes osales Kaitseliidu seaduse eelnõu kallal viiel istungil. Lisaks seadusloomele on ta seotud ka oluliste ametissenimetamistega, nagu Kaitseväe juhataja määramine, rõhutades komisjoni pidevat ja efektiivset tööd. Ta viitab komisjoni tööle kui järjepidevale ja kohustuslikule tegevusele.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud kahele sihtrühmale: esiteks üldisele, nimetamata kriitikale komisjoni töömahu ja efektiivsuse kohta, mida kõneleja kindlalt eitab. Teiseks kritiseeritakse varasemaid Kaitseministeeriumi "uitmõtteid," mis oleksid Kaitseliidu autonoomiat kahjustanud (nt ajaloolise maja müük). Vastuseis ministeeriumi sekkumisele on selge, kuid seda käsitletakse pigem minevikus lahendatud probleemina.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laiapõhjalist koostööd, tänades nii Riigikaitsekomisjoni, Kaitseliidu Peastaapi kui ka Kaitseministeeriumi ühiste jõupingutuste eest eelnõu koostamisel. Ta väärtustab kollegiaalset tööd ja tunnustab endisi Kaitseliidu juhte (sh Meelis Kiili) järjekindla joone hoidmise eest. Koostööd kirjeldatakse kui vajalikku ja edukat protsessi parima tulemuse saavutamiseks.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil, käsitledes Kaitseliidu seadust, Kaitseministeeriumi suhteid KL-iga ja Kaitseväe juhataja ametisse määramist. Andmeid kohaliku või piirkondliku fookuse kohta pole.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse Kaitseliidu rolli ja staatust, rõhutades selle kuulumist Eesti rahvale ja seeläbi riigi julgeoleku tagamist. Organisatsiooni autonoomia kaitsmine on seotud stabiilsuse ja järjepidevuse väärtustamisega. Muude sotsiaalsete või tsiviilvabaduste teemade kohta andmed puuduvad.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Kaitseliidu seaduse muutmine, mida peetakse riigikaitsekomisjoni kõige tähtsamaks tööks. Kõneleja on aktiivne toetaja ja eestvedaja, kes rõhutab kollegiaalsete keskorganite staatuse selget määratlemist seaduses. Väidetakse, et hoolika töö tulemusena on saavutatud enam-vähem parim võimalik eelnõu, mida kutsutakse toetama.
1 Analüüsitud kõnesid