Istungi profiil: Leo Kunnas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-13
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on tervikliku ja laiapõhjalise riigikaitse strateegia loomisel aastani 2045, kritiseerides varasemaid lühinägelikke ja puudulikke arengukavasid. Kõneleja nõuab tungivalt uue erakorralise arengukava koostamist aastani 2034, mis hõlmaks kõiki viit julgeolekuvaldkonda, mitte ainult sõjalist kaitset. Ta rõhutab, et eelarve tasakaalu poole liikumine on praeguses julgeolekuolukorras ohtlik ja nõuab suuremat laenamist. See on poliitika- ja strateegiajuhtimisest lähtuv seisukoht.
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse strateegilise planeerimise ja sõjalise struktuuri alal, tuues näiteid Vabadussõja taktikast ("kilbi ja mõõga strateegia") ning viidates kindral Laaneotsa varasematele hinnangutele. Ta kasutab spetsiifilisi termineid (nt "capabilities catalogue", J1/G1/N1/A1 struktuurid) ning analüüsib detailseid võimearendusi, nagu pioneeriteenistus, kaudtulevõimekus ja droonitõrje. Ta toob välja konkreetseid ajaloolisi sõjaaja kaitseväe suurusi (nt 104 500 inimest 1939. aastal) ja vajalikke kaasaegseid numbreid.
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, kriitiline ja tungiv, rõhutades süsteemseid vigu ja vajadust kiireloomuliste strateegiliste paranduste järele. Kõneleja kasutab ajaloolisi analooge (Vabadussõda) ja loogilist ülesehitust, et põhjendada tervikliku visiooni vajalikkust. Ta kritiseerib teravalt varasemaid otsuseid ("suur viga," "kaotasime lihtsalt kümme aastat"), kuid väldib isiklikke rünnakuid, keskendudes vigade mehhanismide mõistmisele.
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegeleb aktiivselt seadusandliku algatusega (eelnõu esitamine) ning viitab varasematele sekkumistele ja kriitikale (nt 2007. aasta artikkel, telefonikõne Kaitseministeeriumi kantslerile relvasüsteemide asendusplaani kohta). Ta kirjeldab oma tegevust kui pidevat "nügimist" ja pingutamist, et valitsus uusi kaitseotsuseid vastu võtaks, sealhulgas püüdlust selgitada peaministrile uue tugevduspaketi vajadust.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud varasemate valitsuste, Kaitseministeeriumi tippametnike ja Kaitseväe juhtkonna strateegiliste vigade vastu, nagu kaitseringkondade kaotamine ja sõjaaja kaitseväe kärpimine ("jõukohane" riigikaitse). Tugevalt kritiseeritakse ka Kaitseväe personalivaldkonna konsolideerimist Kaitseressursside Ametisse (KRA) ja juhtimise koondumist Kaitseministeeriumi kantsleri kätte, mis tekitab raskusi sõjaaja juhtimisega.
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näeb riigikaitse arendamist kollektiivse pingutusena, rõhutades vajadust saavutada Riigikogus konsensus pikaajalise visiooni osas. Ta rõhutab tugevat koostööd NATO liitlastega, eriti Soome ja Rootsiga, kelle liitumine muudab kardinaalselt strateegilist olukorda ja toetamise võimalusi merel ja õhus. Ta loodab, et koalitsioon jätkab varasemate heade algatuste elluviimist.
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti riigikaitsel ja selle integreerimisel rahvusvahelisse kollektiivkaitsesse (NATO). Rõhutatakse Baltikumi ja Kaliningradi enklaavi strateegilist tähtsust ning Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise mõju. Mainitakse ka Eesti militaardroonide tootmise võimekust ja nende müüki Ukrainale.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab tugevalt kaitsekulutuste suurendamist (3% SKT-st sõjalisele kaitsele pluss rahastus laiapõhjalisele riigikaitsele). Ta rõhutab vajadust laenata rohkem, kuna majandus on halvas seisus ja eelarve tasakaalu poole liikumine oleks praegustes julgeolekutingimustes ohtlik. Ta märgib, et ressursse ei ole võimalik korraga eraldada nii rohepöördeks kui ka riigikaitse otsustavaks tugevdamiseks.
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnast käsitletakse elanikkonnakaitset sisejulgeoleku osana, rõhutades vajadust strateegiate järele evakueerimise (nt 150 000–250 000 inimest) ja varjekohtade osas. Lisaks kritiseeritakse teravalt kaadrikaitseväelaste personalivaldkonna probleeme, sealhulgas pensionisüsteemi kaotamist ja soodustuste kärpimist, mis on viinud suure hulga inimeste lahkumiseni teenistusest.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on eelnõul, mis kohustaks Vabariigi Valitsust koostama tervikliku riigikaitse arenguvisiooni kuni 2045. aastani ja uue erakorralise arengukava aastani 2034. Eesmärk on tagada, et laiapõhjalise riigikaitse strateegiad oleksid määratletud ja rahastatud, parandades varasemate arengukavade puudujääke.
9 Analüüsitud kõnesid