Päevakorra profiil: Leo Kunnas
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu riigieelarve seaduse muutmise eelnõule, keskendudes selle läbipaistmatusele ja kontrollimatusele. Positsioon on selgelt tulemuspõhine ja protseduuriline, väites, et eelarve eesmärk – mõõta konkreetseid tulemusi – on ebaõnnestunud. Ta nõuab ebaõnnestumise tunnistamist ja süsteemi ümbertegemist, et saavutada tegelik kontroll kulutuste üle.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja eelarvehalduse valdkonnas, tuues näiteid Kaitseministeeriumi tulemusvaldkonna mõõdikutest. Ta kasutab tehnilist analüüsi, viidates konkreetsetele andmetele (nt 2,92% SKPst, tegevväelaste arv) ja toetub isiklikule kogemusele väeosade ülemana 1990. aastatel. Ekspertiis keskendub mõõdikute ebaefektiivsuse ja ebarelevantsuse tõestamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on toonilt kriitiline ja analüütiline, rõhudes tugevalt loogilistele argumentidele ja detailsele tõestusmaterjalile. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja konkreetseid näiteid (nt relvasüsteemide andmine Ukrainale), et illustreerida eelarve mõõdikute absurdsust ja tegelikkuse eiramist. Stiil on formaalne ja keskendub poliitika sisulisele dekonstrueerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, osaledes eelarveseaduse teisel lugemisel ja paludes istungi juhatajalt lisaaega. Tegevusmuster näitab keskendumist detailsele seadusandlikule analüüsile ja protseduuridele. Muud tegevusmustrid (kohtumised, reisimine) andmetest ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelkõige valitsuse ja ministeeriumide poolt loodud eelarve metoodikale, mida peetakse kontrollimatuks ja läbinähtamatuks. Kõneleja viitab, et ministeeriumid on mõõdikud välja mõelnud vaid ülesande täitmiseks, mitte tegelikkuse mõõtmiseks. Kriitika on tugevalt protseduuriline ja poliitikapõhine, nõudes süsteemi ümberkujundamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles koostööd ja toetust teiste kriitikute seisukohtadele, nõustudes Riigikontrolli ja kolleeg Aivar Sõerdi hinnangutega eelarve kontrollimatuse kohta. See viitab valmisolekule liituda sarnaseid seisukohti omavate osapooltega eelarve struktuuri kritiseerimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule ja rahvusvahelisele tasandile, analüüsides Eesti riigikaitse eelarvet ja valmisolekut, viidates Venemaa kallaletungile ja NATO meetodile SKP arvestamisel. Kohalikke või regionaalseid teemasid kõnes ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab fiskaalset vastutust ja kontrolli avalike kulutuste üle, nõudes, et raha kulutamine oleks selgelt seotud mõõdetavate tulemustega. Ta kritiseerib praegust süsteemi, kuna see ei võimalda hinnata kulutuste tegelikku mõju, mis viitab soovile suurendada eelarvedistsipliini ja läbipaistvust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimustest mainitakse elanike valmisolekut osaleda kaitsetegevuses, kuid seda käsitletakse puhtalt statistilise näitajana riigikaitse kontekstis. Muid sotsiaalseid teemasid, nagu haridus või sisseränne, kõnes ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) vastustamine ja selle metoodika kritiseerimine. Kõneleja tegutseb eelnõu tugeva vastasena, nõudes, et ebaõnnestunud eelarvesüsteem tunnistataks kehtetuks ja tehtaks ümber, et taastada kontroll ja läbipaistvus.
2 Analüüsitud kõnesid