Päevakorra profiil: Urmas Kruuse
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduslanguses. Mida teha?" arutelu
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on majanduslanguse struktuursetel põhjustel, eriti seoses ekspordivõime ja tooraineallikate muutumisega pärast Vene agressiooni. Kõneleja kaitseb kõrge tööhõive positiivset mõju ühiskondlikule kindlustundele ja rõhutab vajadust ratsionaalse, mitte emotsionaalse analüüsi järele. Ta vastustab selgelt kliimaseadusele moratooriumi kehtestamist, nähes seda kui olulist tegurit globaalses kaubanduses püsimiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise kaubanduse, tarneahelate ja toidutööstuse spetsiifiliste probleemide osas (nt sortiment, mahuvõimekus). Kasutatakse tehnilisi termineid (nt käibemaks kui nullsumma mäng) ning rõhutatakse energiajulgeoleku, investeeringutoetuste ja keskkonnajalajälje olulisust ekspordis. Ta on teadlik Vene toorme odavuse mõjust varasemale konkurentsivõimele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga formaalne ja analüütiline, keskendudes küsimuste esitamisele ja probleemide diagnoosimisele, mitte niivõrd deklaratiivsete seisukohtade väljendamisele. Kõneleja eelistab ratsionaalset mõtlemist emotsionaalsetele analüüsidele ning kasutab loogilisi argumente (nt kõrge hõivatuse positiivne mõju ebakindlusele). Toon on asjalik ja lahendustele orienteeritud.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab aktiivsele suhtlusele ettevõtjatega, mainides toidutööstuste külastamist ja vestlusi seoses kliimaseadusega. Samuti viitab ta varasemate valitsuste tegevusele investeeringutoetuste jagamisel päikeseparkide ehitamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on ettekandja esitatud analüüside ja ettepanekutega, eriti kliimaseaduse moratooriumi osas. Kriitika on suunatud ratsionaalse mõtlemise ja emotsionaalse analüüsi tasakaalustamatusele ning ettekandja väidetele ebakindluse kohta kõrge tööhõive tingimustes. Kriitika on poliitika- ja analüüsipõhine.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab ettevõtjate kaasamist töögruppidesse seaduste paremaks muutmiseks (nt kliimaseadus), mis viitab eelistusele kaasavale ja ekspertidel põhinevale koostööle. Ta tunnustab ettevõtjaid, kes on ise investeerinud energiajulgeolekusse.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvahelisel kaubandusel ja eksporditurgudel ning Eesti majanduse struktuursetel probleemidel (nt Eesti kauba osakaal riiulitel). Eraldi regionaalne või kohalik rõhuasetus puudub, kuid käsitletakse Eesti ettevõtjaid laiemalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab ekspordile orienteeritud majanduskasvu ja konkurentsivõime parandamist, tunnistades samas odava Vene toorme kadumisest tingitud struktuurseid probleeme. Peab oluliseks energiajulgeolekut ja toetab investeeringutoetusi (nt päikeseparkidele). Väärtustab kõrget tööhõivet ja peab käibemaksu globaalses kaubanduses neutraalseks teguriks.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse tööhõive positiivset mõju ühiskondlikule kindlustundele. Väljendatakse muret ratsionaalse mõtlemise allajäämise pärast emotsionaalsetele analüüsidele ja sotsiaalmeedia mõjule, nähes selles ohtu tulevikule.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kliimaseadusel, millele moratooriumi tegemist kõneleja selgelt vastustab. Ta rõhutab, et seadusandlus peab pakkuma ettevõtjatele selgeid sihte, et nad saaksid osaleda globaalsetes tarneahelates ja jälgida oma keskkonnajalajälge.
5 Analüüsitud kõnesid