Päevakorra profiil: Urmas Kruuse
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk" arutelu
2024-01-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiku peamine fookus on haridusvõrgu reformi kiirendamine ja optimeerimine, pidades 2035. aasta tähtaega gümnaasiumireformiks selgelt liiga pikaks. Ta toetab tugevalt omavalitsusteülese planeerimise rakendamist, mis lähtub elanikkonna paiknemisest, mitte halduspiiridest. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, rõhutades reformi hädavajalikkust õpetajate jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti kritiseerib ta omavalitsuste motivatsiooni puudumist reformide läbiviimisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles teadmisi haridusvõrgu planeerimise, haldusreformi mõjude ja riikliku hariduse rahastamise (6% SKT-st) osas. Ta hindab kõrgelt teaduspõhist lähenemist, selget statistikat ja indikaatorite kogumist otsuste tegemisel. Samuti viitab ta omavalitsusliitude kogemusele, et analüüsida koostöö takerdumise põhjuseid.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, asjalik ja küsitlev, esitades ettekandjale mitu teravat ja tausta avavat küsimust. Ta kasutab nii kiitust (teaduspõhise lähenemise eest) kui ka kerget provokatsiooni (ähvardus uue haldusreformiga). Kõneleja toetub loogilistele argumentidele, viidates konkreetsetele näidetele (60 000 euro motivatsioon, kilometraaž Kesk-Eestis).
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned toimusid ühel ja samal istungil (2024-01-18), mis näitab aktiivset osalemist olulise riikliku küsimuse arutelul. Kõneleja esineb peamiselt küsitleja rollis, otsides taustainfot ja selgitusi reformi takistuste kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene vastandumine puudub, kuid kriitika on suunatud reformi aeglusele ja omavalitsuste suutmatusele omavahel koostööd teha. Ta kritiseerib ka kohalikke omavalitsusi, kes seavad koolimaja kui hoone tähtsuse kõrgemale kvaliteetsest koolikeskkonnast või kasutavad seda ühistranspordiküsimuste lahendamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust omavalitsusteülese koostöö järele haridusvõrgu optimeerimisel. Ta on valmis kasutama radikaalseid meetmeid (uue haldusreformi provotseerimine), et sundida omavalitsusi koostööd tegema, kui see vabatahtlikult ei toimi.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul haridusvõrgu reformil, kuid rõhutatakse, et pärast haldusreformi on maapiirkonna mõiste muutunud ja planeerimine peab toimuma üle omavalitsuste piiride. Kasutatakse Kesk-Eesti näidet, et illustreerida lühikeste vahemaade olemasolu ja teenuste optimeerimise võimalust.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab teenuste optimeerimist ja efektiivset kulutamist, märkides, et Eesti rahastab haridust tugevalt (umbes 6% SKT-st). Ta kritiseerib ebaefektiivseid motivatsioonimehhanisme, mis ei suuda omavalitsusi gümnaasiumireformi läbiviimisel piisavalt innustada.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kvaliteet, õpetajate jätkusuutlikkus ja palga maksmine, mis nõuab võrgureformi. Samuti viitab ta kaudselt õpetajate streigi teemale ja rõhutab turvalise ning kvaliteetse koolikeskkonna tähtsust.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on koolivõrgu reformi kiirendamine ja haldusreformi jätkamine, vihjates vajadusele vähendada omavalitsuste arvu, kui koostöö ei parane. Ta on reformide toetaja, kes nõuab kiiremat ja pragmaatilisemat tegutsemist.
4 Analüüsitud kõnesid