Päevakorra profiil: Eerik-Niiles Kross
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt põhiseaduse muutmist, et piirata kohalikel valimistel agressorriikide (eelkõige Venemaa) kodanike hääleõigust, määratledes valijate ringi positiivselt (Eesti, EL ja NATO kodanikud). Peamine raamistik on väärtuspõhine ja julgeolekust ajendatud, rõhutades vajadust taastada ühiskonnas "õigusrahu" ja kaitsta Eesti riiklust muutunud geopoliitilises olukorras. Samas pooldab ta õiguskindluse printsiibist lähtuvalt hääleõiguse säilitamist määratlemata kodakondsusega isikutele, tunnistades seda 1992. aasta ajaloolise otsuse tagajärjena.
57 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja Eesti poliitilise ajaloo alal, viidates detailselt Põhiseaduse Assamblee tööle, toimkondade protokollidele ja 1992. aasta kodakondsusolukorrale. Ta kasutab statistilisi andmeid demograafiliste muutuste kohta (kodakondsuseta isikute arvu vähenemine ja Vene kodanike arvu kasv) ning tugineb rahvusvahelise õiguse ja demokraatia põhimõtetele (nt Lissaboni leping, EIK artikkel 16). Esinemine on väga analüütiline ja õiguslikult argumenteeritud, eristades selgelt õiguspäraseid ja emotsionaalseid argumente.
57 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on formaalne, mõõdetud ja analüütiline, keskendudes peamiselt õiguslikele ja ajaloolistele argumentidele. Ta väldib emotsionaalseid üleskutseid, kuigi tunnistab Eesti kodanike õiglustunnet, ning lükkab korduvalt tagasi süüdistused "karistamise" või "meelsuskontrolli" rakendamises. Kõne on detailirohke ja keerukas, sisaldades palju viiteid seadustele ja õiguslikele printsiipidele, ning ta on valmis vastama pikalt ja põhjalikult arvukatele küsimustele.
57 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandja, kes juhib Riigikogu koosseisu ühe olulisema eelnõu esimest lugemist. Ta mainib hiljutist naasmist Ungarist, mis viitab rahvusvahelisele tegevusele. Tema tegevusmuster on seotud põhiseaduslike ja julgeolekuteemade pikaajalise käsitlemisega, ulatudes tagasi 1990. aastatesse, ning ta osaleb intensiivselt parlamendidebatil.
57 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib kaudselt neid, kes peavad eelnõu ajendiks julgeolekuohtu või Putini toetamist, rõhutades, et peamine ajend on õigusrahu taastamine. Ta vaidlustab teiste erakondade (nt sotside ja Isamaa) seisukohti halli passi omanike õiguste osas, kuid teeb seda pigem õiguslikul kui isiklikul pinnal. Ta on kriitiline ka Vene Föderatsiooni tegevuse suhtes, mis on raskendanud kodakondsusest lahkumist, kuid ei tee seda eelnõu peamiseks teemaks.
57 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab eelnõu laiapõhjalist toetust, märkides, et selle on esitanud 61 Riigikogu saadikut ja et valdav enamus erakondi on jõudnud konsensusele. Ta näitab üles avatust sisuliseks aruteluks ja kompromissiks, eriti halli passi omanike hääleõiguse küsimuses, ning märgib, et muudatusettepanekute esitamiseks on antud tavapärasest pikem aeg.
57 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, käsitledes Eesti põhiseaduslikku korda, julgeolekut ja suhteid EL-i ning NATO-ga. Kohalik omavalitsus on teema, mida muudetakse, kuid puudub detailne regionaalne fookus, välja arvatud lühike mainimine Sillamäe Vene kodanike osakaalu kohta.
57 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad. Kõne on täielikult keskendunud põhiseadusõigusele, kodakondsusele ja julgeolekule, majandusküsimusi ei käsitleta.
57 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb kodakondsuse ja integratsiooni küsimusi, nähes põhiseaduse muudatuses võimalust tõsta Eesti kodakondsuse kaalu ja suunata Vene kodanikke naturaliseerimise poole. Ta rõhutab, et hääleõiguse piiramine ei ole karistus, vaid riigi suveräänne õigus määratleda valijate ring, ning et see on vajalik demokraatliku süsteemi usalduse tugevdamiseks.
57 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on põhiseaduse XIV peatüki § 156 teise lõigu muutmine (536 SE), et kehtestada kohalikel valimistel kodakondsustsensus. Kõneleja on eelnõu algataja ja esitleja, eesmärgiga luua õiguslik alus piirangute seadmiseks ning võtta muudatus vastu kiirendatud korras märtsiks, et see kehtiks järgmisteks kohalikeks valimisteks.
57 Analüüsitud kõnesid