Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Keskerakonna fraktsioon esindab tugevat opositsiooni koalitsiooni eelarvepoliitikale, rõhutades läbipaistvust, kulupõhist eelarvet ja riigi raha selget seostamist tulemusnäitajatega. Nad on valusa kriitikaga vastu maksutõusude ja automaksu suunas ning leiavad, et need süvendavad ebavõrdsust ning halvendavad perede toimetulekut. Riigikogu kontrolli ja parlamendi mõju eelarve koostamisel peetakse eluliseks ning ministrite võimaluse igal ajal kuluridasid muuta nähakse kui ohuvahendit parlamendi tsenseerimisele. Samas esitatakse oma eelnõusid riigieelarve seaduse muutmiseks, et taastada kulude ja tulude parema selgituse ning läbipaistvuse standardid.

Esindajad viitavad rahandusliku menetluse nüanssidele (seletuskiri, päevakorra koostamine, eelnõude menetlus), riigieelarve läbipaistvuse ja juriidiliste isikute toetuste aluste keerukusele. Nad citivad rahandusministeeriumi, riigikontrolori märkusi ning IMF- ja Konjunktuuriinstituudi hinnanguid majanduse ja sotsiaalse mõju kohta. Nende tähelepanekud näitavad nii teadmisi eelarveprotsessi tehnilistest detailidest kui küsimusi investeeringute prioriteetide kohta, näiteks IT ja tehisintellekti valdkonnas.

Rääkside toon on võitlusrikas, julmalt kriitiline ja emotsionaalselt laaditud, sageli kasutades retoorilisi küsimusi ja isiklikke nimesid. Tekstides ilmneb ka iroonia ja ajaloost viidatud tsitaatide kasutus (nt Louis XIV meenutamine), et rõhutada arusaamatust valitsuse suhtumise üle. Klišeedest tulvil märksõnad ja faktide esitamine on sageli tasakaalustatud avalikkusele suunatud moraalsemotiivse sõnumiga.

Debati osakaal on suur ja regulaarselt jätkub plenaristundides ning komisjonide istungitel; rõhuasetus on eelarveprotsessi ja päevakorra küsimustel. Viidatakse, et on korraldatud kirjapakkumisi ja küsimusi ministeeriumidele ning kutsutud erinevaid eksperte või huvirühmi arutelule, et mõjutada eelarve läbipaistvust. Küsimuste esitamine ja vastuste ootamine on tugevalt tihedas skeemis.

Selgelt opositsiooniline suhtumine koalitsiooni eelarvepoliitikale ja ministrite volituste laiendamise vastu; kriitika on nii poliitiline kui menetluslik. Isiklikud rünnakud ja süüdistused valdavalt koalitsiooni ministrite suhtumise ja lähenemise vastu ning perede ja haavatavate rühmade eest seismist nähakse kui prioriteeti. Nende positsioon ei ole soojalt koostööaldisu, kuid rõhutatakse vajadust kuulutada välja ja arutada vastutustundlikult ning läbipaistvalt.

Näitab valmisolekut kaasata huvirühmi ja eksperte komisjonide aruteludesse (nt huvirühmade kirjalik tagasiside ning erinevate ekspertide kaasamine), kuid samal ajal rõhutab parlamentaarse järelvalve ja koalitsiooni vastuolulisi jooksvate muudatuste koordineerimise vajadust. Koostöö on suunatud eelarve läbipaistvuse suurendamisele, kuid ei taju ulatuslikuks bipolaarset koostööd koalitsiooniga.

Põhikonflikt on rahvuslikul tasandil; mainitakse ka maaelulisi olukordi ja perede toimetulekut ning viited Tallinna linnavolikogule kui kohaliku võimu võrdlusele. Regionaalsed aspektid hõlmavad IT-investeeringute ja riigi digitaalse arengu tähtsust (maailmatasandil võrreldav). Kõneleb laiemast Eesti kontekstist ja perede ning piirkondade erivajadustest.

Majanduspoliitikas on esindatud skepsis maksutõusude osas ja rõhutatakse vajadust kulupõhise eelarve ja läbipaistvuse järele; usutakse, et majanduskasv nõuab sisenõudluse paranemist ning investeeringute suunamist IT- ja AI-teenustesse. Kritiseeritakse maksumuutuste ja eelarve defitsiiti suurendavat mõju, viidatakse IMF-i prognoosidele ning kutsutakse lähenema majandusele paindlikuma ja tarbijat kaitseva nägemusega. Nende positsioonid keskenduvad ressursijaotuse läbipaistvusele ja investeeringute prioriseerimisele kui võimalusele parandada kasvupotentsiaali.

Rõhutatakse haavatavate rühmade, nagu üksik- ja pensionäride ning patsientide, kaitset; kritiseeritakse voodipäevatasu tõusu ning tervishoiukulusid suurendavaid otsuseid, mis kahjustavad ligipääsu teenustele. Toimetulek perede jaoks on prioriteet ning kritiseeritakse maksude tõstmise mõju madalama sissetulekuga kodudele. Esile kerkib vajadus hoida sotsiaalset võrdsust ja vältida maksupoliitikat, mis süvendab ebavõrdsust.

Keskendutakse eelnõude menetlusele ja Riigikogu kontrolli suurendamisele; rõhutatakse riigieelarve seaduse muutmise vajadust (kulupõhine eelarve, tulemusnäitajad), eelnõude õigeaegne päevakorda panemine ning ministrite võimaluste piiramine eelarve muutmiseks pärast Riigikogu heakskiitu. Kinnitustega rõhutatakse vajadust parandada seletuskirja ja andmete terviklikkust ning esitatakse plaanid katkes", "length": 1 }